"Graben statt Graeber" ("Kaevata, mitte olla maetud")

Asub Tukumsi piirkonnas, kiirtee A9 ääres, pöördest Lestenisse Riia suunas 500 m.

Mälestuspaik rajati 1991. aastal Rumbu majade juurde, mille ümbruses käis aktiivne sõjapidamine. See on austusavaldus II maailmasõjas Punaarmee vastu võidelnud "Kurzeme kindluse" kaitsjatele. Lahingud olid märkimisväärsed, kuna peatasid ajutiselt Läti täieliku okupeerimise Punaarmee poolt. Umbes 300 000 lätlast emigreerus, vältides Nõukogude režiimi kuritegusid tsiviilelanikkonna vastu.

Teise maailmasõja lõpus oli Läti territooriumil kujunenud omapärane olukord. Kurzemes olid Saksa armee väed, mida Punaarmee püüdis likvideerida või takistada nende osalemist lahingutes Ida-Preisimaal või Berliini ümbruses. "Kurzeme kindlus" - kõige levinum termin Kurzeme sõjapidamise kirjeldamiseks aastatel 1944–1945. "Kurzeme lahingud" olid Saksa armee lahingud Punaarmee ulatuslike rünnakute tõrjumiseks. Kurzeme kindlus lakkas eksisteerimast varsti pärast Saksa kapitulatsiooni.

Täna saab näha mälestus- ja puhkepaika, mis on olnud Läti leegionäride seas populaarne alates Läti taasiseseisvumisest.

Pūsēnu mägi asub Bernāti lähedal, 20-minutilise autosõidu kaugusel Liepājast. Pūsēnu mägi on kõrgeim rannikulähedane luide - 37 m kõrge. Düünilt avaneb kaunis vaade ümbruskonnale. Seal on rada merele.

Mäe lähedal on mitmesaja meetri pikkune betoonehitis (tõenäoliselt sõjaväepärand).

Jalutuskäik mööda metsaradu ja piki merepromenaadi.

Ezere tollimaja asub Ezeres Saldus-Mažeikiai maantee lähedal Läti-Leedu piiril. Selles hoones kirjutati 8. mail 1945 alla nn Kuramaa taskusse piiratud Saksa armeeüksuste "Kurzeme" (Kuramaa) kapitulatsioonilepingule. Arvatakse, et Teine maailmasõda lõppes tegelikult Ezeres. Tollimajas on II maailmasõja lõpu sündmusi kajastav väljapanek ja Ezere valla ajalugu vanast ajast kuni tänapäevani kirjeldavad eksponaadid. 7. mai 1945. aasta hommikul saatis Leningradi rinde ülem marssal L. Govorov armeegrupi "Kurzeme" juhtkonnale ultimaatumi, et see paneks relvad maha. Üleandmisakt allkirjastati asjaosaliste poolt 8. mail ja selles kirjeldati üksikasjalikult üleandmise korda, relvade kogumiskohti, esitatavaid dokumente ja andmeid ning muid praktilisi meetmeid.

Saldus Saksa sõduri kalmistu asub Saldus-Ezere maanteel. 8 hektari suurusele kalmistule maeti ümber umbes 25 000 Saksa sõdurit ja mõned Läti leegionärid. Ümbermatmine on toimunud 1997. aastast.

1. maist 1. oktoobrini saab mälestustoas vaadata ekspositsiooni Kuramaa lahingutest. Sel perioodil on mälestustuba avatud tööpäeviti 9.00-17.00, laupäeviti ja pühapäeviti on kalmistul ka matkajuht. Samuti on kättesaadavad Saldusse maetud sõdurite ja langenud sõdurite registrid kogu Lätis.

Lestene vennaskalmistu asub Tukumsi piirkonnas Lestene kiriku kõrval. Lestene vennaskalmistu rajamist alustati 1998. aastal. See on Läti suuruselt teine sõdurikalmistu, kuhu on maetud üle 1300 läti leegionäri. Alles pärast Läti Vabariigi taasiseseisvumist oli võimalik Teises maailmasõjas langenud läti sõdureid ümber matta. Läti leegion oli Saksa armee lahinguüksus, mis moodustati peamiselt ebaseaduslikult värvatud Läti elanikest. Hoolimata sellest, et leegionärid kuulusid Saksa relvajõudude ridadesse ja Saksamaa oli Läti okupeerinud, pidasid sõdurid oma leegionis teenimist Läti iseseisvuse taastamise eest võitlemiseks. Läti leegionärid võitlesid Punaarmee vastu, mis oli hävitanud Läti iseseisvuse ja sõjaväe ning pannud toime kuritegusid tsiviilelanike vastu. Saksa armee ridades võitles 110 000–115 000 sõdurit, kellest umbes 30 000–50 000 jätsid oma elu lahinguväljale. Vennakalmistu keskse teema „Kodumaa – ema – Läti“ on loonud skulptor Arta Dumpe. Üle tee asuvas endises kõrtsihoones on välja pandud Läti leegioni ajaloole pühendatud näitus. Kohe selle kõrvale on Läti Ohvitseride Ühingusse kuuluvad mehed kapten Jānis Slaidiņši juhtimisel ehitanud maa-aluse punkri, et näidata, kuidas sõdurid ja ohvitserid rindel elasid.

Asub Tukumsi piirkonnas, kiirtee A9 ääres, umbes kilomeeter Pienava taga Liepaja suunas.

Mälestusmärk on püstitatud piirkonda, mille ümbruses toimus 1944. aastal Kurzeme kolmas suurlahing ehk jõululahing. Teise maailmasõja lõpus oli Läti territooriumil kujunenud omapärane olukord. Kurzemes olid Saksa armee väed, mida Punaarmee püüdis likvideerida või takistada nende osalemist lahingutes Ida-Preisimaal või Berliini ümbruses. "Kurzeme kindlus" - kõige levinum termin Kurzeme lahingute kirjeldamiseks aastatel 1944–1945. "Kurzeme lahingud" olid Saksa armee sõjategevus Punaarmee ulatuslike rünnakute tõrjumiseks. Kurzeme lahingutest võtsid aktiivselt osa ka Läti leegionärid.

Täna saab mälestuspaika näha. Avatud maakoht ilma vanimate hooneteta on sõja tunnistajaks.

Vārtāja jõe kaldal Krotė lähedal asuvad armeegrupi "Kurzeme" viimased kindlustusliinid, mida Saksa väed pidasid kuni kapituleerumiseni 8. mail 1945. aastal.

Rindejoon jõudis Vārtāja kallastele 1945. aasta veebruaris, kuigi juba enne seda oli Priekule ja Ilmāja raudteejaama vahelisel olulisel teel ette valmistatud puurid. Lahingute viimases etapis võtsid siin Saksa 18. armee 2. armeekorpuse 87. jalaväediviisi üksused kaitsepositsioone. Liepāja - Salduse raudteeliinile viiva tee kaitsmiseks paigutati Berzkrogi lähistele 18. armee 14. reservi panzerdiviis, mille 1. pataljon 36. pantserirügemendi 1. pataljon oli relvastatud 28 Pzkpfw. V (Panther) tankidega. Sõja lõpul oli see ainuke üksus kogu Kuramaa territooriumil, mis oli varustatud seda tüüpi lahingumasinatega.

Täna asub Krotės Maris Ūtēna erakogu ja pakub võimalust näha Vārtāja jõe äärsetes metsades asuvaid Saksa kaevikuid ja punkrikohti. Seal on telkimisvõimalus, lõkkeplats, väike suvila ja karpkalapüük.

Kurzeme metsades on endiselt plahvatusohtlikke objekte! 

Giidiekskursioonid tutvustavad Priekule linna ümbruses asuvaid Teise maailmasõja lahinguvälju. Marsruudi pikkust ja ekskursiooni kestust saab kohandada grupi huvidele: 10 kilomeetrist kolme tunniga kuni 40 kilomeetrini kuue tunniga. Ekskursioonid toimuvad aastaringselt läti, vene ja inglise keeles ning need tuleb ette tellida. Ekskursioonid sobivad alates 13. eluaastast. Kõige sobivam transpordivahend on auto või kuni 30-kohaline buss. Peamised peatuspaigad: 1) Gramzda, kust Nõukogude armee alustas 1944. aasta sügisel rünnakut Saksa sõjaväe positsioonide vastu Priekules; 2) Priekule vennaskalmistu – Baltikumi suurim vennaskalmistu, kus puhkab üle 23000 Punaarmee sõduri; 3) Priekule – strateegilise tähtsusega paik Kuramaa koti lõunaosas, kus peeti eriti raske ja keeruline lahing; 4) Krote, kus 1945. aasta veebruaris Vārtāja jõe kaldal peatus Nõukogude armee rünnak Kuramaa kotti piiratud Saksa vägede vastu.

See asub maapiirkonna teede ristmikul, mis keerab maha Pienavast Džūkste'ile viivast teest.

Mälestusmärk H. Faulile ja üheksale saksa ja läti sõdurile, kes langesid 27. detsembri 1944. aasta lahingus (arvatavasti õhku tulistatud suurtüki otsetabamuse tagajärjel) ja keda peetakse sellest ajast saadik kadunuks, kuna nende säilmete, dokumentide või muude tõendite kohta ei ole leitud ühtegi jäänust.