Läti Vabadussõjast ja 1919. aasta sündmustest Alūksnes

Asub Alūksnes, Helēnase ja Alsviķu tänavate ristumiskohas.

Mälestuskivi avati 29. mail 1999, Alūksne vabastamise 80. aastapäeval. Kivilõiketööd tegi skulptor Ainārs Zelčs.

31. märtsil 1919 asutati Tartu linnas Põhja-Läti brigaad, mille ülesandeks oli vabastada Vidzeme ja Latgale. Brigaadi koosseisu kuulusid ühendatud 1. Valmiera ja 2. Cēsise jalaväerügement, hiljem ka Põhja-Läti partisanide rügement, kaks ratsaväeeskadroni ja kaks suurtükipatareid. 26. mail okupeerisid need väed Valmiera, kuid 27. mail alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos 2. Eesti ratsaväerügemendiga rünnakut Alūksne suunas. Bolševikud ei suutnud edasisi rünnakuid tõrjuda ja 29. mail 1919 vabastati Alūksne.

Asub Alūksnes, aadressil Jāņkalna tänav 52, Alūksne kitsarööpmelise raudteejaama lähedal.

23. veebruaril 2019, Läti Vabadussõja sajanda aastapäeva tähistamiseks, loodi Soome Iseseisvusvõitluse Traditsioonide Ühingu eestvõttel spetsiaalne mälestuspaik Läti iseseisvuse eest langenud Soome vabatahtlike austamiseks, kus ajaloolistest sündmustest annavad tunnistust spetsiaalne rändrahn ja infotahvel. Mälestuskivi rändas Alūksnesse Soomest – Salpa liinilt, mis ehitati aastatel 1940–1944 Soome idapiiri kaitsmiseks. 1200 km pikkune Salpa liin on üks iseseisva Soome tähelepanuväärsemaid kaitseliine ning üks tugevamaid ja paremini säilinud seda tüüpi kaitserajatisi Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Alūksne'sse toodud kivi sümboliseerib kahe rahva – soomlaste ja lätlaste – võitlust oma iseseisvuse eest. Soome vabatahtlike rügement "Põhjapoisid" läks lätlastele appi kaitsma uue Läti riigi vabadust. 21. veebruaril 1919 osalesid "Põhjapoisid" ägedates lahingutes Alūksne (Marienburg) ümbruses. Pärast viietunnist lahingut Alūksne raudteejaama lähedal vallutasid soomlased Alūksne. Selles lahingus kaotas elu 23 Soome vabatahtlikku ja paljud said haavata.

Gulbene raudteejaam asub Gulbene linnas. Esimese maailmasõja ajal 1916–1917 ehitati Pļaviņasesse suunduv kitsarööpmeline raudteeliin ümber 1524 mm laiuseks, et see ühendada Riia-Daugavpilsi liiniga. Lisaks ehitati raudteeliin Ieriķisse ja Sita külani, luues seeläbi ühenduse Põtalovoga (Abrenega). Niiviisi sai Gulbenest raudtee sõlmpunkt. Praegune jaamahoone (arhitekt Pēteris Feders) ehitati 1926. aastal. Vabadussõja ajal 31. mail 1919, kui Gulbene vabastati enamlaste käest, sai 1. (4.) Valmiera jalaväepolk siit märkimisväärse hulga sõjatrofeesid. 14. juunil 1941 küüditati Gulbene raudteejaamast nii tsiviilisikuid kui ka Litene suvelaagris arreteeritud Läti armee ohvitsere. 1944. aasta kevadel pommitati raudteejaama, kuna see oli oluline sõlmpunkt, kuid pärast sõda taastati see algsel kujul. 2018. aastal avati interaktiivne hariduskeskus „Raudtee ja aur”. Gulbene jaama kõrval asub ettevõte SIA Gulbenes-Alūksnes bānītis, mis pakub interaktiivseid tegevusi ja ekskursioone. Külastajad pääsevad jaamahoonesse ja perroonile. Samuti asub seal mälestustahvel ja -märk represseeritutele (skulptor Indulis Ranka).

Valka raudteejaam asub Poruksi tänava lõpus mittekasutatavate rööbasteede kõrval. Jaamahoonega võib tutvuda ainult väljastpoolt; siia on paigaldatud infostendid raudtee tähtsuse kohta Valkas/Valgas. Jaamahoone lähedal asub mälestuskivi, mis on pühendatud 14. juunil 1941 Siberisse küüditatutele. Jaamahoone ehitati aastatel 1896–1897. Algselt rajati kitsarööpmelised raudteeliinid Valka-Ruhja (Rūjiena)-Pärnu lõigul. Esimese maailmasõja ajal sai raudtee kõvasti kannatada. Pärast riigipiiri kehtestamist sai Valka raudteejaamast (Valka II) piirijaam. 1920. aasta septembri lõpus saabus Valkasse raudteeameti erikomisjon, mis oli volitatud pidama Eestiga läbirääkimisi ja leppima kokku reisijate üleviimises ühe riigi jaamast teise riigi jaama. Strateegilise tähtsusega olid ka kolmnurkselt paiknevad rööpad Lugaži, Valka ja Valga jaamade vahel, sest need võimaldasid soomusrongidel ümber pöörata ja vastassuunas liikuda. Nõukogude ajal kasutas NSVLi sõjavägi raudteejaama ballistiliste rakettide toimetamiseks Valka. 1941. aasta 13.–14. juuni vahelisel ööl toimus Läti elanike massiline küüditamine NSVLi sisepiirkondadesse. Valka raudteejaamast küüditati ilma kohtuotsuse, eelneva hoiatuse või selgituseta loomavagunites rohkem kui 90 inimest Valkast ja selle ümbruskonnast. 1944. aasta septembris hävitas taganev Saksa armee jaamahoone.

Asub Anna kihelkonnas Ezeriņi kalmistu keskosas.

Kalmistul, kus on matuseid peetud alates 1925. aastast, asub Annase kihelkonna valveosakonna kogutud vahenditest püstitatud ja 1933. aastal avatud monument Esimeses maailmasõjas ja Läti Vabadussõjas langenud Annase kihelkonna sõduritele. Kuni Teise maailmasõjani hoolitsesid monumendi korrashoiu eest Annase kihelkonna valvurid, kes käisid igal pühapäeval kalmistul ja langenuid austades asetasid lilli. 18. novembril 1940 lasti monument maha, kuulide jäljed on siiani nähtavad. Tänapäeval korraldatakse kalmistul igal aastal Lāčplēsise päevale pühendatud mälestusüritusi.

2004. aastal avati kalmistul mälestuspaik 1941. ja 1949. aasta poliitiliselt represseeritutele ning 2006. aastal mälestustahvel rahvuspartisanidele.