Läti Vabadussõjast ja 1919. aasta sündmustest Aluksnes

Asub Alūksnes, Helēnase ja Alsviķu tänavate ristumiskohas.

Mälestuskivi avati 29. mail 1999, Alūksne vabastamise 80. aastapäeval. Kivisepistamise teostas skulptor Ainārs Zelčs.

31. märtsil 1919 asutati Tartus Põhja-Läti brigaad Vidzeme ja Latgale vabastamiseks. Brigaadi koosseisu kuulusid ühendatud 1. Valmiera ja 2. Cēsise jalaväepolk, hiljem ka Põhja-Läti partisanide rügement, kaks ratsaväe eskadrilli ja kaks suurtükipatareid. 26. mail hõivasid need väed Valmiera, kuid 27. mail ründas 1. Valmiera jalaväepolk koos 2. Eesti ratsaväerügemendiga Alūksne suunas. Enamlased ei suutnud edasisi rünnakuid tõrjuda ja 29. mail 1919 Aluksne vabastati.

Asub Alūksnes, Jāņkalna tänav 52, Alūksne kitsarööpmelise raudteejaama lähedal.

23. veebruaril 2019 loodi Läti Vabadussõja sajanda aastapäeva tähistamiseks Vabadusvõitlemise Traditsioonide Ühenduse (Soome) eestvõttel Soome langenud vabatahtlike austamiseks spetsiaalne mälestusmärk koos spetsiaalse rändrahnu ja teabetahvliga. Alūksne mälestuskivi eemaldati Soomest Salpa liinilt, mis ehitati aastatel 1940-1944. kaitsma Soome idapiiri. 1200 km pikkune Salpa liin on iseseisva Soome üks olulisemaid kaitseliine, samuti üks tugevamaid ja paremini säilinud omataolisi kaitserajatisi Euroopas pärast Teist maailmasõda.

Alūksnesse toodud kivi sümboliseerib kahe rahva – soomlaste ja lätlaste – võitlust iseseisvuse eest. Soome vabatahtlike rühm "Põhjapoisid" käis lätlastel aitamas kaitsta uue Läti riigi vabadust. 21. veebruaril 1919 võtsid "põhjapoisid" osa ägedatest lahingutest Alūksne (Marienburgi) ümbruses. Pärast viis tundi kestnud lahingut Alūksne raudteejaamas hõivasid soomlased Alūksne. Võitluses hukkus 23 ja sai vigastada 23 Soome vabatahtlikku.

Gulbene raudteejaam asub Gulbene linnas. Esimese maailmasõja ajal 1916–1917 ehitati Pļaviņasesse suunduv kitsarööpmeline raudteeliin ümber 1524 mm laiuseks, et see ühendada Riia-Daugavpilsi liiniga. Lisaks ehitati raudteeliin Ieriķisse ja Sita külani, luues seeläbi ühenduse Põtalovoga (Abrenega). Niiviisi sai Gulbenest raudtee sõlmpunkt. Praegune jaamahoone (arhitekt Pēteris Feders) ehitati 1926. aastal. Vabadussõja ajal 31. mail 1919, kui Gulbene vabastati enamlaste käest, sai 1. (4.) Valmiera jalaväepolk siit märkimisväärse hulga sõjatrofeesid. 14. juunil 1941 küüditati Gulbene raudteejaamast nii tsiviilisikuid kui ka Litene suvelaagris arreteeritud Läti armee ohvitsere. 1944. aasta kevadel pommitati raudteejaama, kuna see oli oluline sõlmpunkt, kuid pärast sõda taastati see algsel kujul. 2018. aastal avati interaktiivne hariduskeskus „Raudtee ja aur”. Gulbene jaama kõrval asub ettevõte SIA Gulbenes-Alūksnes bānītis, mis pakub interaktiivseid tegevusi ja ekskursioone. Külastajad pääsevad jaamahoonesse ja perroonile. Samuti asub seal mälestustahvel ja -märk represseeritutele (skulptor Indulis Ranka).

Valka raudteejaam asub Poruksi tänava lõpus mittekasutatavate rööbasteede kõrval. Jaamahoonega võib tutvuda ainult väljastpoolt; siia on paigaldatud infostendid raudtee tähtsuse kohta Valkas/Valgas. Jaamahoone lähedal asub mälestuskivi, mis on pühendatud 14. juunil 1941 Siberisse küüditatutele. Jaamahoone ehitati aastatel 1896–1897. Algselt rajati kitsarööpmelised raudteeliinid Valka-Ruhja (Rūjiena)-Pärnu lõigul. Esimese maailmasõja ajal sai raudtee kõvasti kannatada. Pärast riigipiiri kehtestamist sai Valka raudteejaamast (Valka II) piirijaam. 1920. aasta septembri lõpus saabus Valkasse raudteeameti erikomisjon, mis oli volitatud pidama Eestiga läbirääkimisi ja leppima kokku reisijate üleviimises ühe riigi jaamast teise riigi jaama. Strateegilise tähtsusega olid ka kolmnurkselt paiknevad rööpad Lugaži, Valka ja Valga jaamade vahel, sest need võimaldasid soomusrongidel ümber pöörata ja vastassuunas liikuda. Nõukogude ajal kasutas NSVLi sõjavägi raudteejaama ballistiliste rakettide toimetamiseks Valka. 1941. aasta 13.–14. juuni vahelisel ööl toimus Läti elanike massiline küüditamine NSVLi sisepiirkondadesse. Valka raudteejaamast küüditati ilma kohtuotsuse, eelneva hoiatuse või selgituseta loomavagunites rohkem kui 90 inimest Valkast ja selle ümbruskonnast. 1944. aasta septembris hävitas taganev Saksa armee jaamahoone.

Asub Anna koguduse Ezeriņi kalmistu keskosas.

Kalmistul, kuhu on maetud alates 1925. aastast, asub Anna valla kaardiväe osakonna kogutud vahenditega ehitatud mälestussammas Esimeses maailmasõjas ja Läti Vabadussõjas langenud Anna valla sõduritele. avalikustati 1933. aastal. Kuni Teise maailmasõjani hoolitsesid monumendi hooldamise eest Anna valla valvurid, kes käisid igal pühapäeval surnuaial ja asetasid langenute auks lilli. 18. novembril 1940 lasti monument maha ja kuulide jalajäljed on siiani näha. Tänapäeval tähistatakse kalmistul igal aastal Lāčplēsise päeva.

2004. aastal avati kalmistul mälestusmärk 1941. ja 1949. aastal poliitiliselt represseeritutele ning 2006. aastal rahvuspartisanide mälestustahvel.