Valka raudteejaam Infrastruktuuri objekt
Valka raudteejaam asub Poruksi tänava lõpus mittekasutatavate rööbasteede kõrval. Jaamahoonega võib tutvuda ainult väljastpoolt; siia on paigaldatud infostendid raudtee tähtsuse kohta Valkas/Valgas. Jaamahoone lähedal asub mälestuskivi, mis on pühendatud 14. juunil 1941 Siberisse küüditatutele. Jaamahoone ehitati aastatel 1896–1897. Algselt rajati kitsarööpmelised raudteeliinid Valka-Ruhja (Rūjiena)-Pärnu lõigul. Esimese maailmasõja ajal sai raudtee kõvasti kannatada. Pärast riigipiiri kehtestamist sai Valka raudteejaamast (Valka II) piirijaam. 1920. aasta septembri lõpus saabus Valkasse raudteeameti erikomisjon, mis oli volitatud pidama Eestiga läbirääkimisi ja leppima kokku reisijate üleviimises ühe riigi jaamast teise riigi jaama. Strateegilise tähtsusega olid ka kolmnurkselt paiknevad rööpad Lugaži, Valka ja Valga jaamade vahel, sest need võimaldasid soomusrongidel ümber pöörata ja vastassuunas liikuda. Nõukogude ajal kasutas NSVLi sõjavägi raudteejaama ballistiliste rakettide toimetamiseks Valka. 1941. aasta 13.–14. juuni vahelisel ööl toimus Läti elanike massiline küüditamine NSVLi sisepiirkondadesse. Valka raudteejaamast küüditati ilma kohtuotsuse, eelneva hoiatuse või selgituseta loomavagunites rohkem kui 90 inimest Valkast ja selle ümbruskonnast. 1944. aasta septembris hävitas taganev Saksa armee jaamahoone.
Kasutatud allikad ja viited:
Valka koduloomuuseum
http://visit.valka.lv/lv
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Läti Vabadussõjast ja 1919. aasta sündmustest Aluksnes
27. märtsil 1919 alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos eesti ihukaitsjate Tallinna (tollal Rēvele) ja Tērbata pataljonidega ning kolme relvastatud rongiga Melnupe kallastelt Läti vabastamist enamlastest.