Strateegilised / ballistilised raketid
Strateegilised / ballistilised raketid. Ballistiline rakett on rakett, mille ballistiline trajektoor on ballistiline, suborbitaalne ja mis on mõeldud lõhkepea toimetamiseks konkreetsele sihtmärgile. Raketi suuna ja kiiruse määrab raketi orientatsioon stardialal ja mootori töö. Pärast mootori väljalülitamist jätkab rakett lendamist vastavalt orbiidimehaanika ja ballistika seadustele. Esimene ballistiline rakett A-4, rohkem tuntud kui V-2, ehitati Natsi-Saksamaal 1930. ja 1940. aastatel. ja selle kujundas Werner von Brown.
Intercontinental Ballistic Missile (ICBM) on pikamaa (üle 5500 km) ballistiline rakett. Neid kasutatakse tavaliselt strateegiliste relvadena ja need on mõeldud tuumarelvade toimetamiseks pikkade vahemaade taha või teistele kontinentidele. NSV Liidu esimene SKBR R-7 lasti vette 4. oktoobril 1957 NSV Liidus. R-7 oli maailma esimene mandritevaheline ballistiline rakett (SKBR), mille NSV Liit töötas välja 1950. aastatel. See saatis Maa esimese tehissatelliiti veidi muudetud viisil. R-7 oli baasiks võimsamatele kosmosekandjatele nagu Vostok, Molny, Sojuz.
SKBR on hetkel järgmiste riikide relvastuses: USA, Venemaa, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Hiina. SKBR-i arendavad praegu India, Iisrael, Pakistan ja Põhja-Korea.
Rohkem teabeallikaid
Strateegilised / ballistilised raketid. Vikipeedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Ballistisk%C4%81_ra%C4%B7ete
Mandritevaheline ballistiline rakett. Vikipeedia. https://en.wikipedia.org/wiki/Starpkontinent%B4%81l%C4%81_ballistisk%C4%81_ra%C4%B7ete
R-7 (rakett). Vikipeedia. https://en.wikipedia.org/wiki/R-7_(ra%C4%B7ete)
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Valka maa-alused punkrid
Valka punkrid asuvad Valka kesklinnas Ausekļa tänaval Ādams Tēraudsi kooli kõrval. Punkritega on võimalik tutvuda ainult väljastpoolt. Nõukogude armee punkrid Valkas olid üks salajasemaid kohti Nõukogude Lätis, kuhu pääses ainult eriloaga. Aastatel 1953–1989 asus siin Nõukogude sõjaväe strateegiliste reservrakettide komandopunkt, mis allus Leningradi sidekeskusele. Punkrite ehitamiseks vajaminevate massiivsete raudbetoonplokkide kohaletoomiseks kasutati suuri 16-rattalisi veoautosid. Pärast valmimist kaeti kõik kolm punkrit nende tugevdamiseks ja isoleerimiseks kruusaga. Neist punkritest reguleeriti šahte, kus asusid sõjaväeraketid. Valka ja Valga ümbruskonnas oli 20 sellist raketišahti. Kuuba kriisi ajal 1962. aasta oktoobris olid need...
Valka raudteejaam
Valka raudteejaam asub Poruksi tänava lõpus mittekasutatavate rööbasteede kõrval. Jaamahoonega võib tutvuda ainult väljastpoolt; siia on paigaldatud infostendid raudtee tähtsuse kohta Valkas/Valgas. Jaamahoone lähedal asub mälestuskivi, mis on pühendatud 14. juunil 1941 Siberisse küüditatutele. Jaamahoone ehitati aastatel 1896–1897. Algselt rajati kitsarööpmelised raudteeliinid Valka-Ruhja (Rūjiena)-Pärnu lõigul. Esimese maailmasõja ajal sai raudtee kõvasti kannatada. Pärast riigipiiri kehtestamist sai Valka raudteejaamast (Valka II) piirijaam. 1920. aasta septembri lõpus saabus Valkasse raudteeameti erikomisjon, mis oli volitatud pidama Eestiga läbirääkimisi ja leppima kokku reisijate üleviimises ühe riigi jaamast teise riigi jaama...
Nõukogude sõjaväe raketibaas Zeltiņis
Endine Nõukogude armee raketibaas asub Medņukalnsis Zeltiņi vallas Alūksne piirkonnas. Aastatel 1961–1989 tegutses Zeltiņis Alūksne rajoonis eriti salajane Nõukogude Liidu sõjaväeobjekt, tuumarakettide baas. Baasis paiknesid keskmaa tegevusraadiusega ballistilised raketisüsteemid P-12 (8K63) ja P12Y (8K63Y) nelja maapealse stardiplatvormiga. Rakettide lennukaugus oli kuni 2200 kilomeetrit. Sellel perioodil kasutas sõjavägi umbes 300 ha suurust okastraadiga piiratud maa-ala, mis asus vähem kui kilomeetri kaugusel regionaalse tähtsusega Sinole-Silakrogsi maanteest P34. Tänapäevani on säilinud elutsoon ja eriti salajane tsoon. Betoneeritud teed viivad varasemalt avalikkuse eest varjatud kohtadesse: angaaridesse, stardiplatvormidele ja...
Endine NSVL armeelinn ehk "Gorodox"
Asub Madona piirkonna Mārciena vallas Mārcienas.
1957. aastal Algas raketibaasi rajamine Mārcienas ning betoonist juurdepääsutee ja raudtee ehitamine Gaizinkalnsi, kuhu kavandati raketi stardiplats (ehitus peatati Gaizinkalnsis, kui USA ja Suurbritannia selle plaani avasid). Sõjaväelinnakusse ehitati mitu kortermaja teiste NSVL vabariikide sõjaväelastele...
Betoonist juurdepääsutee Mārcienast Bērzauna kaudu Gaizinkalnsi
Asub Madona piirkonnas Bērzaune Bērzaune vallas.
Betoontee oli ette nähtud tuumarakettide üleviimiseks Mārciena sõjaväebaasist Gaizinkalnsi. Tavateed ei kandnud rakettide suurt raskust, nende liigutamiseks oli vaja spetsiaalset pinda...
