Strateegilised / ballistilised raketid

Valka punkrid asuvad Valka kesklinnas Ausekļa tänaval Ādams Tēraudsi kooli kõrval. Punkritega on võimalik tutvuda ainult väljastpoolt. Nõukogude armee punkrid Valkas olid üks salajasemaid kohti Nõukogude Lätis, kuhu pääses ainult eriloaga. Aastatel 1953–1989 asus siin Nõukogude sõjaväe strateegiliste reservrakettide komandopunkt, mis allus Leningradi sidekeskusele. Punkrite ehitamiseks vajaminevate massiivsete raudbetoonplokkide kohaletoomiseks kasutati suuri 16-rattalisi veoautosid. Pärast valmimist kaeti kõik kolm punkrit nende tugevdamiseks ja isoleerimiseks kruusaga. Neist punkritest reguleeriti šahte, kus asusid sõjaväeraketid. Valka ja Valga ümbruskonnas oli 20 sellist raketišahti. Kuuba kriisi ajal 1962. aasta oktoobris olid need raketid lahinguvalmis ja suunatud Florida peale. Legendi järgi jäi nende käivitamisest puudu vaid paar tundi. Ādams Tēraudsi kooli ja maa-aluste punkrite kõrval asub Põhjasõja ajast pärit kaitserajatis. Kunstlik muldvall rajati Põhjasõja alguses umbes 1702. aastal kaitsmaks Valkat rootslaste eest. Kaitserajatise järsim külg asub Härgmäe (Ērģeme) küla pool, teine aga Ausekļa tänava pool.

Valka raudteejaam asub Poruksi tänava lõpus mittekasutatavate rööbasteede kõrval. Jaamahoonega võib tutvuda ainult väljastpoolt; siia on paigaldatud infostendid raudtee tähtsuse kohta Valkas/Valgas. Jaamahoone lähedal asub mälestuskivi, mis on pühendatud 14. juunil 1941 Siberisse küüditatutele. Jaamahoone ehitati aastatel 1896–1897. Algselt rajati kitsarööpmelised raudteeliinid Valka-Ruhja (Rūjiena)-Pärnu lõigul. Esimese maailmasõja ajal sai raudtee kõvasti kannatada. Pärast riigipiiri kehtestamist sai Valka raudteejaamast (Valka II) piirijaam. 1920. aasta septembri lõpus saabus Valkasse raudteeameti erikomisjon, mis oli volitatud pidama Eestiga läbirääkimisi ja leppima kokku reisijate üleviimises ühe riigi jaamast teise riigi jaama. Strateegilise tähtsusega olid ka kolmnurkselt paiknevad rööpad Lugaži, Valka ja Valga jaamade vahel, sest need võimaldasid soomusrongidel ümber pöörata ja vastassuunas liikuda. Nõukogude ajal kasutas NSVLi sõjavägi raudteejaama ballistiliste rakettide toimetamiseks Valka. 1941. aasta 13.–14. juuni vahelisel ööl toimus Läti elanike massiline küüditamine NSVLi sisepiirkondadesse. Valka raudteejaamast küüditati ilma kohtuotsuse, eelneva hoiatuse või selgituseta loomavagunites rohkem kui 90 inimest Valkast ja selle ümbruskonnast. 1944. aasta septembris hävitas taganev Saksa armee jaamahoone.

Endine Nõukogude armee raketibaas asub Medņukalnsis Zeltiņi vallas Alūksne piirkonnas. Aastatel 1961–1989 tegutses Zeltiņis Alūksne rajoonis eriti salajane Nõukogude Liidu sõjaväeobjekt, tuumarakettide baas. Baasis paiknesid keskmaa tegevusraadiusega ballistilised raketisüsteemid P-12 (8K63) ja P12Y (8K63Y) nelja maapealse stardiplatvormiga. Rakettide lennukaugus oli kuni 2200 kilomeetrit. Sellel perioodil kasutas sõjavägi umbes 300 ha suurust okastraadiga piiratud maa-ala, mis asus vähem kui kilomeetri kaugusel regionaalse tähtsusega Sinole-Silakrogsi maanteest P34. Tänapäevani on säilinud elutsoon ja eriti salajane tsoon. Betoneeritud teed viivad varasemalt avalikkuse eest varjatud kohtadesse: angaaridesse, stardiplatvormidele ja pommivarjenditesse. Mitmekümne hektari suurusel maa-alal asuvad erinevad hooned, mis olid seotud tuumarakettide hooldamise ja teenindamisega. Territooriumil oli autonoomne elektri-, vee- ja soojusenergiavarustus, mis hävitati, kui Nõukogude armee lahkus. Pärast sõjaväe lahkumist anti osa tehnikast omavalitsuse valdusesse. Praegu võivad külastajad tutvuda 20 hektariga raketibaasist, mille edelaosa on avatud turistidele. Baasiga võib tutvuda kahel viisil: põhiväljapanek, mis tutvustab raketibaasi ajalugu, asub Zeltiņi muuseumi ruumides; baasi territooriumil on turismimarsruut. Territooriumil võivad kuni 12-liikmelised rühmad mängida lasermängu.

Asub Madona piirkonna Mārciena vallas Mārcienas.

1957. aastal Algas raketibaasi rajamine Mārcienas ning betoonist juurdepääsutee ja raudtee ehitamine Gaizinkalnsi, kuhu kavandati raketi stardiplats (ehitus peatati Gaizinkalnsis, kui USA ja Suurbritannia selle plaani avasid). Sõjaväelinnakusse ehitati mitu kortermaja teiste NSVL vabariikide sõjaväelastele.

Praegu on endine sõjaväebaasi ala osaliselt mahajäetud ja võsastunud ning osa ettevõtete või eraisikute omanduses ega ole enam avalikuks tutvumiseks kättesaadav. Telliskivihoonete varemed on jäänud valdavalt sõjaväebaasi. Mārciena külas - kortermajas (mõned on siiani asustatud), sõjaväe ohvitseride teenistushotellis (endine Mārciena algkooli maja), ohvitseride majas (Mārciena kultuurimaja) ja sõjaväe kauplusehoones.

Asub Madona piirkonnas Bērzaune Bērzaune vallas.

Betoontee oli ette nähtud tuumarakettide üleviimiseks Mārciena sõjaväebaasist Gaizinkalnsi. Tavateed ei kandnud rakettide suurt raskust, nende liigutamiseks oli vaja spetsiaalset pinda

Mārciena ja Bērzaune kihelkonna betoontee (koos katkestustega) on säilinud tänapäevani.