Soome vabatahtlike rügemendi "Põhja poisid" mälestuskivi
Mälestusmärk
202
Asub Alūksnes, aadressil Jāņkalna tänav 52, Alūksne kitsarööpmelise raudteejaama lähedal.
23. veebruaril 2019, Läti Vabadussõja sajanda aastapäeva tähistamiseks, loodi Soome Iseseisvusvõitluse Traditsioonide Ühingu eestvõttel spetsiaalne mälestuspaik Läti iseseisvuse eest langenud Soome vabatahtlike austamiseks, kus ajaloolistest sündmustest annavad tunnistust spetsiaalne rändrahn ja infotahvel. Mälestuskivi rändas Alūksnesse Soomest – Salpa liinilt, mis ehitati aastatel 1940–1944 Soome idapiiri kaitsmiseks. 1200 km pikkune Salpa liin on üks iseseisva Soome tähelepanuväärsemaid kaitseliine ning üks tugevamaid ja paremini säilinud seda tüüpi kaitserajatisi Euroopas pärast Teist maailmasõda.
Alūksne'sse toodud kivi sümboliseerib kahe rahva – soomlaste ja lätlaste – võitlust oma iseseisvuse eest. Soome vabatahtlike rügement "Põhjapoisid" läks lätlastele appi kaitsma uue Läti riigi vabadust. 21. veebruaril 1919 osalesid "Põhjapoisid" ägedates lahingutes Alūksne (Marienburg) ümbruses. Pärast viietunnist lahingut Alūksne raudteejaama lähedal vallutasid soomlased Alūksne. Selles lahingus kaotas elu 23 Soome vabatahtlikku ja paljud said haavata.
Kasutatud allikad ja viited:
Tuomo Juntunen. Marnienburg 21. 2. 1919. Pirkkala 2019, lk. 64.
Alūksnes on avatud Soome sõdurite mälestusmärk. Alūksne valla ajaleht. 6. märts 2019. Nr 3 (111).
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud lood
Läti Vabadussõjast ja 1918. aasta sündmustest Alūksnes
1918. aastal, kui Saksa väed sisenesid Alūksnesse, taandusid Läti laskurpataljonid Nõukogude Venemaale. 1918. aasta detsembri alguseks oli kehtestatud Saksa režiim ja viidi läbi ümberkorraldusi. Pärast Saksamaa alistumist sõjas naasid bolševikud Alūksnesse ja taastasid oma võimu. Soome vabatahtlikud võitlesid Eesti armee koosseisus ka Läti Vabadussõjas. 21. veebruaril 1919 toimusid Alūksnes jaama lähedal ägedad lahingud bolševike ja Soome vabatahtlike rügemendi „Põhjapoisid“ vahel.
Läti Vabadussõjast ja 1919. aasta sündmustest Alūksnes
27. märtsil 1919 alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos Tallinna (tollal Rēvele) ja Tērbatase Eesti Kaardiväe (kaitseliti) pataljonide ning kolme soomusrongiga Melnupe jõe kallastelt Läti vabastamist bolševike käest.
Anšlavs Eglītise mälestused Läti Vabadussõjast ja 1919. aasta sündmustest Alūksnes
27. märtsil 1919 alustas 1. Valmiera jalaväerügement koos Tallinna (tollal Rēvele) ja Tērbatase Eesti Kaardiväe (kaitseliti) pataljonide ning kolme soomusrongiga Melnupe jõe kallastelt Läti vabastamist bolševike käest.
Soome vabatahtlike rügemendi "Põhjapoisid" lahing Bejas
23. veebruaril 1919 saabus Soome vabatahtlike rügemendi "Põhja poisid" luureüksus Beja kooli kuristikku, kus toimus kokkupõrge bolševikega (Babecka lahing), lootes saada lisarelvi ja laskemoona. Selles lahingus langes 10 Soome rügemendi sõdurit.
Soome jäägrilipu pühitsemine Liepāja Püha Kolmainu katedraalis
Sõltumatu Soome esimene lipp pühitseti 1918. aastal Liepajas, Püha Kolmainsuse kirikus, kus Soome jäärad andsid enne koju minekut truudusevande Sõltumatu Soome seaduslikule valitsusele.