Soome jäägri lipu pühitsemine Liepaja Püha Kolmainu katedraalis

Sõltumatu Soome esimene lipp pühitseti 1918. aastal Liepajas, Püha Kolmainsuse kirikus, kus Soome jäärad andsid enne koju minekut truudusevande Sõltumatu Soome seaduslikule valitsusele.

Esimene iseseisva Soome armee lipp pühitseti 13. veebruaril 1918 Liepaja Püha Kolmainu kirikus. Soome jäägrid vandusid truudust Iseseisva Soome seaduslikule valitsusele.

Järgmisel õhtul läks peapataljon koju. Vasale saabusid nad 25. veebruaril 1918. aastal.

Jäägrilipp heisati esmakordselt Helsingis 16. mail 1918. aastal paraadil, millega tähistati Vabadussõja võidu lõppu. Lipp lehvis Soome jäägrirügemendi ees. Rügementi juhtis endine pataljoni pearügemendi ülem kolonelleitnant Erik Jernström.

Soome kaitseväe paraadil võtab Jäägri lipp auväärse koha vahetult pärast riigilippu. Iseseisev Soome mäletab oma võitlejaid.

 
Loo jutustaja: Valdis Kuzmins; Loo ülestähendaja: Valdis Kuzmins
Kasutatud allikad ja viited:

https://maavoimat.fi/en/-/jaakareiden-tyo-elaa-puolustusvoimissa

https://jp27.fi/auf-den-spuren-der-jaeger/die-jaegerfahne/?lang=de

 
Somu_jēgeri_Vasa_1918_02.jpg
Somujēgerukarogs.jpg
Somujēgerukarogsjēgeri.jpg

Seotud objektid

Soome džässide mälestustahvel Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis

Soome džaagritele pühendatud mälestustahvel asub Liepāja Püha Kolmainsuse katedraalis, Lielā iela 9.

Soome jagerid olid Soome vabatahtlikest moodustatud Saksa keisririigi üksus, mis võttis 27. kuningliku Preisi jageripataljoni nime all osa Esimese maailmasõja lahingutest Läti idarindel aastatel 1916-1917.

Esimese maailmasõja ajal oli Soome suurvürstiriik osa Vene impeeriumist ja paljud soomlased soovisid Saksa võitu sõjas, et edendada iseseisva riigi loomist. 20. novembril 1914 asutati Helsingis Soome iseseisvusliikumine, mis plaanis ka iseseisva riigi relvajõudude moodustamist. Kui Saksamaa valitsus kinnitas jaanuaris 1915 oma valmisolekut soomlaste väljaõppeks, algas vabatahtlike värbamine ja 1916. aasta kevadeks oli Saksamaal paigutatud ligi 2000 sõdurit, kes said nimeks 27. Kuninglik Preisi Jäägerpataljon.

Alates 1916. aasta juunist oli pataljon Riia rindel, misjärel viidi pataljon kuni märtsini 1917 Liepajasse. Pärast veebruarirevolutsiooni hakkas Vene impeerium lagunema ja 6. detsembril 1917 kuulutas Soome parlament välja iseseisvuse.

13. veebruaril 1918 vandus pataljon Liepāja Püha Kolmainu kirikus truudust Soomele. 15. veebruaril 1918 lahkus pataljon Liepāja sadamast laevaga, et naasta koju Vasa sadamasse ja osaleda Soome kodusõjas punaste vastu, kes olid 27. jaanuaril 1918 korraldanud riigipöörde. Hästi koolitatud ja lahingukogemusega Jägerid moodustasid Soome rahvusliku armee tuumiku ja paljud neist said Teise maailmasõja ajal komandöriks.

Pataljoni lipust, mis pühitseti Püha Kolmainu kirikus, sai iseseisva Soome esimene lipp.