Ajaloolised tõendid Līču - Langģi kaljudel

„Punane savimaa, tellised, 400 miljonit aastat vanad vöölased, kivide linn, mille liivakivimüüridelt avaneb kogu Läti ajalugu, kinnikasvanud majade vundamendid – kohas, kuhu kunagi kogunes sõjaeelne Läti eliit. Ja seda kõike Priekuļi maakonna Liepa vallas, nõukogudeaegsete ebaatraktiivsete plokkmajade taga, millest loodusesõbrad nina püsti keerates mööda sõidavad.
(..) Aivars teab "Lodist", telliskividest ja Liepast peaaegu kõike. Ta on sündinud Liepā ja kogu tema perekonna ajalugu on seotud "Lodese" tehasega, kuhu ta 1977. aastal, vahetult pärast keskkooli lõpetamist tööle kandideeris, ja töötab seal siiani. Aivars jätkab sarnaselt isaga kihelkonna ajaloo uurimist, keskendudes eelkõige tema elu suurimaks kireks saanud tellisetöö ajaloole.
(..) 1973. aastal, kui asutati Gauja rahvuspark, ei läinud riigi kaitse alla mitte ainult kilomeetri pikkune liivakivimüür [Līču – Langģu klints], vaid ka pealdised sellel. (..)
Kriimud kaljuseintel paljastavad alternatiivse ajaloo: mõned on selged, teisi on võimatu dešifreerida. (..)
"Krõlov 1942." See kiri on Aivarsele teada. «Saksa okupatsiooni ajal visati vene sõjavange talupoegade majja, nii et sain aru, et üks neist oli kirja kriimustanud. Mõtlesin, et režiim pole üldse nii karm, kui vangid saaksid jalutama minna. Hiljem sain teada, et "Lejas Lodēs" oli tol ajal vangilaager. Krylov-nimeline vang pärines Gruusia aadliperekonnast ja töötas sakslaste juures tõlgina. Ta oli privilegeeritud ja oli sõber Kalna Lode omanikuga. Kui 1942. aastal Liepas lasti maha saksa ohvitser, viidi sõjavangilaager Valka. (..) "1909 aastal K. Maizitis." Aivars tunnistab, et 1919. aastal Pinkai lähedal lahingus langenud ja Liepa kalmistule maetud Kārlis Maizītis jättis noorena siia oma autogrammi.
(..) Üks kiri tundub Aivars Vilnile eriti tähenduslik. “Tulekahjud” on kirjutatud korraliku käekirjaga suurte tähtedega ja selle juurde kuupäev: 19. juuni 1949. a. Võib arvata, et erinevalt teistest pole see niisama tehtud. «Märts oli kolimiste aeg, juuni aga lõpetamiste aeg. Sel pool sellist majanime ega perekonnanime pole. Tunnistan, et pärast sõda oli "Uguņi" sõjaka suhtumisega noorte seltskond. See on muidugi ainult selle teema fantaasia, sest puuduvad tõendid.
(..) Vihma sajab kõvasti, jääme savisse kinni, aga alla ei anna – saviga kaetud jalgu aeglaselt tõstes kahlame edasi. “Lode savikarjääri teavad kõik maailma paleontoloogid,” alustab Aivars. 1970. aasta kevadel avastas geoloog Visvaldis Kuršs savikarjäärist Devoni kalade fossiilid. See oli terve surnuaed. Leiu puhul oli ainulaadne see, et esimest korda paleontoloogia ajaloos leiti terveid kalade fossiile, mitte ainult fragmente. Avastus põhjustas revolutsiooni teaduses, sest tõestati, et vöölaseliik - Asterolepis ornata nägi välja teistsugune, kui seni arvati, see tähendab, et tal oli pikk saba. Kõik algas aga 1970. aasta kevadisel pärastlõunal, kui Anna Babre karjääris seisis ja koormaid luges. Töö hakkas juba lõppema, kui Anna märkas, et teatud kohta on tekkinud tasane tasapind, milles paistavad erinevad luud. Just tema peatas käed pea kohal ja peatas buldooserid ja läks ülemuse juurde talle leiust rääkima. Väljakaevamised jätkusid geoloog Lyubova Lyarska juhtimisel. Osa "Lodese" karjäärist leitud Devoni kalade fossiile saab vaadata Läti loodusmuuseumis."