Avinurme mehed Eesti Vabadussõjas 1918 – 1920

Nõukogude Vene 6. diviis  tungis Lohusuusse 450–500 mehega, neil oli kaasas 4 raskekuulipildujat. Mälu järgi võtsid Avinurme mehed endid kaitsele Lohusuu kiriku ümbrusesse, viies vaatlusposti kiriku torni. Juttude järgi viidi kiriku torni ka kuulipilduja. Punaväelaste ahelike pihta saadi tulistada vaid mõned valangud, sest kuulipilduja läks rikki. Kirjasõnas räägitakse ainult Lohusuu koolimajas olnud kuulipildujast, mis lahingu käigus maha jäeti. Avinurme meeste „Kolt“ kuulipilduja oli aga ka Jõgeva lahingus. Seega nad jõudsid kuulipilduja kirikutornist alla tirida ja põgeneda koos relvadega. Osa Avinurme mehi põgenes koos teiste valdade ja Mustvee meestega Mustvee suunas. Need aga, kellel olid perekonnad ja muud põhjused, põgenesid Avinurme suunas, et saaks veel kodudest läbi käia ja omastega hüvasti jätta. Vendadest Heisenitest üks põgenes Mustvee poole, teisel mehel läks aga Lohusuus nii kaua aega, et jõudis vaid ennast ära peita ning öösel metsa hiilida. Kui ta ükskord tagasi Kaunissaare jõudis, olid teised juba läinud ja punased võimul. Lohusuu kaitsmisest võttis osa umbes 50-60 meest. Surma sai mõnedel andmetel 8. Avinurmest pärit August Kalaus langes 14. dets. 1918  Lohusuus.