Avinurme mehed Eesti Vabadussõjas 1918 – 1920
Eesti Vabadussõjas toimunud Lohusuu lahingust ja seal osalenud meestest ja relvadest.
Nõukogude Vene 6. diviis tungis Lohusuusse 450–500 mehega, neil oli kaasas 4 raskekuulipildujat. Mälu järgi võtsid Avinurme mehed endid kaitsele Lohusuu kiriku ümbrusesse, viies vaatlusposti kiriku torni. Juttude järgi viidi kiriku torni ka kuulipilduja. Punaväelaste ahelike pihta saadi tulistada vaid mõned valangud, sest kuulipilduja läks rikki. Kirjasõnas räägitakse ainult Lohusuu koolimajas olnud kuulipildujast, mis lahingu käigus maha jäeti. Avinurme meeste „Kolt“ kuulipilduja oli aga ka Jõgeva lahingus. Seega nad jõudsid kuulipilduja kirikutornist alla tirida ja põgeneda koos relvadega. Osa Avinurme mehi põgenes koos teiste valdade ja Mustvee meestega Mustvee suunas. Need aga, kellel olid perekonnad ja muud põhjused, põgenesid Avinurme suunas, et saaks veel kodudest läbi käia ja omastega hüvasti jätta. Vendadest Heisenitest üks põgenes Mustvee poole, teisel mehel läks aga Lohusuus nii kaua aega, et jõudis vaid ennast ära peita ning öösel metsa hiilida. Kui ta ükskord tagasi Kaunissaare jõudis, olid teised juba läinud ja punased võimul. Lohusuu kaitsmisest võttis osa umbes 50-60 meest. Surma sai mõnedel andmetel 8. Avinurmest pärit August Kalaus langes 14. dets. 1918 Lohusuus.
Avinurme mehed Eesti Vabadussõjas 1918 – 1920. HAUDI. Kalmistute register. https://www.kalmistud.ee/Avinurme-mehed-Eesti-Vabadussojas
Seotud objektid
Lohusuu lahingu mälestussammas
Mälestusmärk asub Lohusuu alevikus, umb 200 m Tartu-Jõhvi maantee äärest. Sammas kujutab neljaastmelisel alusel olevat obeliski. Esiküljel on tekst: „Venna verega / võietud pind, / terve eluga / hoian sind! / Vabadussõja / Lohusuu / lahing / 14 dets. 1918 a.” Tagaküljele on lisatud tekst: „avatud 26. juul.1931 / lõhutud 1940 / taasavatud 23. juun.1990”.
26. juulil 1931. a avatud monument on püstitatud Vabadussõja Lohusuu lahingus langenute mälestuseks. Nõukogude võim võttis mälestussamba maha ja obeliski kasutati hiljem Avinurme Suure Isamaasõja mälestussambal. Monument taastati koopiana ja avati uuesti 23. juunil 1990. a.