Männer von Avinurme im estnischen Unabhängigkeitskrieg 1918 - 1920
Eesti Vabadussõjas toimunud Lohusuu lahingust ja seal osalenud meestest ja relvadest.
Nõukogude Vene 6. diviis tungis Lohusuusse 450–500 mehega, neil oli kaasas 4 raskekuulipildujat. Mälu järgi võtsid Avinurme mehed endid kaitsele Lohusuu kiriku ümbrusesse, viies vaatlusposti kiriku torni. Juttude järgi viidi kiriku torni ka kuulipilduja. Punaväelaste ahelike pihta saadi tulistada vaid mõned valangud, sest kuulipilduja läks rikki. Kirjasõnas räägitakse ainult Lohusuu koolimajas olnud kuulipildujast, mis lahingu käigus maha jäeti. Avinurme meeste „Kolt“ kuulipilduja oli aga ka Jõgeva lahingus. Seega nad jõudsid kuulipilduja kirikutornist alla tirida ja põgeneda koos relvadega. Osa Avinurme mehi põgenes koos teiste valdade ja Mustvee meestega Mustvee suunas. Need aga, kellel olid perekonnad ja muud põhjused, põgenesid Avinurme suunas, et saaks veel kodudest läbi käia ja omastega hüvasti jätta. Vendadest Heisenitest üks põgenes Mustvee poole, teisel mehel läks aga Lohusuus nii kaua aega, et jõudis vaid ennast ära peita ning öösel metsa hiilida. Kui ta ükskord tagasi Kaunissaare jõudis, olid teised juba läinud ja punased võimul. Lohusuu kaitsmisest võttis osa umbes 50-60 meest. Surma sai mõnedel andmetel 8. Avinurmest pärit August Kalaus langes 14. dets. 1918 Lohusuus.
Men of Avinurme in the Estonian War of Independence 1918 - 1920. HAUDI. Register of cemeteries. https://www.kalmistud.ee/Avinurme-mehed-Eesti-Vabadussojas
Seotud objektid
Denkmal für die Schlacht von Lohusuu
Dieses Denkmal befindet sich 200 m von der Straße Tartu-Jõhvi entfernt in der kleinen Gemeinde Lohusuu. Es besteht aus einem Obelisken auf einem vierstufigen Sockel. Auf der Vorderseite des Obelisken steht: „Dieses blutgesalbte Land, in dem mein Bruder sein Ende fand, bis zum letzten meiner Tage, werde ich mich bemühen, es zu verteidigen! Die Schlacht von Lohusuu im Unabhängigkeitskrieg vom 14. Dezember 1918.“ Auf der Rückseite des Obelisken ist der Text angebracht: „Enthüllt am 26. Juli 1931. Zerstört 1940. Neu enthüllt am 23. Juni 1990.“
Das Denkmal, das am 26. Juli 1931 enthüllt wurde, war den Gefallenen der Schlacht von Lohusuu im Unabhängigkeitskrieg gewidmet. Das Sowjetregime ließ ihn abreißen und der Obelisk wurde als Teil des Denkmals für den Großen Vaterländischen Krieg in Avinurme wiederverwendet. Das Denkmal wurde als Kopie restauriert und am 23. Juni 1990 neu enthüllt.
