Nõukogude Liidu kangelase vägitegu - 8. Eesti korpuse leitnant Jakob Kunder
Punaarmee 8. Eesti laskurkorpuse langenud ohvitseri Jakob Kunderi kangelaslikud teod tagasid pataljoni eduka pealetungi, kuid ta ise hukkus ning Jakob Kunderile on tema langemispaigale pühendatud monument ja Tuškise vendade kalmistule on püstitatud monument.
„Leitnant Jakob Kunderile antud Nõukogude Liidu kangelase autasu tunnistus:“
17. märtsil 1945 sai 1. kompanii pataljoniülemalt käsu vallutada kasarmud ja Blīdene jaam. 18. märtsi öösel murdis seltsimees Kunders rühmaga kasarmutesse, mille vaenlane oli muutnud kindlustatud paigaks, muutes hoonete aknad laskeavadeks. Oskusliku juhtimise abil vallutas seltsimees Kunders kasarmud, okupeerides seeläbi osa vaenlase kindlustustest. Jäädes kasarmutesse ajutise kaitse alla, kasutas seltsimees Kunders vaenlase ehitatud kindlustatud tugipunkti.
18. märtsi 1945. aasta hommikul alustas pataljon rünnakut vaenlase kindlustatud tugipunkti keskpunktile. Seltsimees Kunders ja tema rühm liikusid vasakule tiivale. Rühma ees avas vaenlane kaevikust tule, püüdes ründavaid sõdurite ahelaid külgtulega maha suruda. Seltsimees Kunders, nähes ohtu, jooksis kiiresti kaeviku juurde ja viskas granaadi. Granaat plahvatas kaeviku laskeava lähedal. Teine granaat plahvatas kaevikus. Kuulipilduja vaikis, kuid kohe jätkus tuli. Seltsimees Kundersil said granaadid otsa ja ta hakkas püstoliga laskeava pihta tulistama. Seltsimees Kunders sai raskelt vigastada, kuid arvestades olukorda, kus kuulipildujatuli suutis rünnaku maha suruda, lähenes ta kaevikule ja kattis laskeava oma kehaga. Sel viisil tagas seltsimees Kunders pataljoni eduka rünnaku. Sel ajal sai seltsimees Kunders uuesti haavata ja suri.
Kiire rünnakuga vallutas pataljon vaenlase kindlustatud kõrgendiku Blīdene jaama ja Pilsblīdene mõisa vahelisel ristteel.
31. märts 1945.
"300. laskurrügemendi ülem, kolonelleitnant Pauls."
Ajalooline kaart saidilt "Rahva mälu": memory-people.ru
Seotud objektid
Kundera pillerikarp
Punaarmee 8. Eesti laskurkorpuse ohvitseri Jakob Kunderi mälestusmärk asus kalmistul Blidene-Remte maanteest ja Riia-Liepaja raudteesõlmest 200 meetrit edelas.
17. märtsil 1945 algas Punaarmee viimane pealetungi katse Kuramaal. Eesti 8. laskurkorpuse 7. eesti laskurdiviisi ülesanne oli jõuda Blidene jaamast lääne pool Riia-Liepaja raudteeliini ja kindlustada 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse rünnakut Gaiki suunas. 17. märtsi õhtuks jõudis 354. laskurirügement läbi metsa Kaulači mõisast lõuna pool asuvale raudteele ja jätkas rünnakuid loode suunas. Kuna 130. Läti laskurkorpuse rünnakud Pilsblidene mõisa suunas ei olnud nii edukad, anti Eesti 300. laskurirügemendile ülesanne 18. märtsi öösel rünnata lääne ja edela suunas, et ületada raudtee põhjast Blidene jaama vallutamiseks.
Blīdene jaama lähedusse oli Läti armee juba 1940. aasta kevadel rajanud ajutised kasarmud ja laod. 1945. aasta jooksul ehitas Saksa armee jaama lähedusse mitu maa-alust varjendit (punkrit), kus sõdurid said talvel elada. Tõenäoliselt langes leitnant Jakob Kunder lähivõitluses ühes punkritest.
Kohe pärast lahingut maeti Jakob Kunder praegusele Pilsblidene kalmistule ja hiljem maeti ta ümber Tuški vennaskalmistule.
Täna on seal näha raudbetoonist kuulipilduja bareljeefi sümboolne nõukogude reproduktsioon koos mälestustahvliga.
