DOT-id
I I maailmasõda, II II maailmasõda, IV õukogude okupatsioon

Punaarmee 8. Eesti laskurkorpuse ohvitseri Jakob Kunderi mälestusmärk asus kalmistul Blidene-Remte maanteest ja Riia-Liepaja raudteesõlmest 200 meetrit edelas.

17. märtsil 1945 algas Punaarmee viimane pealetungi katse Kuramaal. Eesti 8. laskurkorpuse 7. eesti laskurdiviisi ülesanne oli jõuda Blidene jaamast lääne pool Riia-Liepaja raudteeliini ja kindlustada 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse rünnakut Gaiki suunas. 17. märtsi õhtuks jõudis 354. laskurirügement läbi metsa Kaulači mõisast lõuna pool asuvale raudteele ja jätkas rünnakuid loode suunas. Kuna 130. Läti laskurkorpuse rünnakud Pilsblidene mõisa suunas ei olnud nii edukad, anti Eesti 300. laskurirügemendile ülesanne 18. märtsi öösel rünnata lääne ja edela suunas, et ületada raudtee põhjast Blidene jaama vallutamiseks.

Blīdene jaama lähedusse oli Läti armee juba 1940. aasta kevadel rajanud ajutised kasarmud ja laod. 1945. aasta jooksul ehitas Saksa armee jaama lähedusse mitu maa-alust varjendit (punkrit), kus sõdurid said talvel elada. Tõenäoliselt langes leitnant Jakob Kunder lähivõitluses ühes punkritest.

Kohe pärast lahingut maeti Jakob Kunder praegusele Pilsblidene kalmistule ja hiljem maeti ta ümber Tuški vennaskalmistule.

Täna on seal näha raudbetoonist kuulipilduja bareljeefi sümboolne nõukogude reproduktsioon koos mälestustahvliga.

Esimese maailmasõja aegne Saksa armee betoonist tulepunkt, mis asub Daugava vasakkaldal, 300 m Tambovičiaist idas, Bauska - Aizkraukle (P87) maantee lähedal. Betoonist tulepunktist on säilinud kaks laskeauku. Pärast tee rekonstrueerimist on selle ümbrus (kaldanõlv) võsast puhastatud ja objekt on nüüd teelt sõites hästi nähtav. Tee on kitsas ja objekti lähedal pole kohta auto parkimiseks! Objektile on raske ligi pääseda, kuna nõlv on järsk ja kohati libe. Teelt avanevad kaunid vaated Daugava orule.

See asub umbes 0,25 km ida pool väikese oja pikendusest (oja suubub Lejasgrantiņisse) Ķegumsi HEJ kalda nõlval. Jaunjelgava - Ķegumsi maanteelt (P85) võib selle leida mööda Daugava kallast (võsastunud, enne seda metsalagendik) kõndides. Tähelepanelik vaatleja märkab seda ka jõelt, sest suvel on siin lopsakas taimestik. Tulekahjupunkti betoonosad on kaetud rohelise samblaga, avauses on näha metall- ja puitkonstruktsioone. Kuna tulekahjupunkt asub Ķegumsi HEJ lainetegevuse tagajärjel uhutud kalda serval, võib selle külastamine olla ohtlik. Lähedal on sügav auk (pommiauk?). See on kaheksas (Ķegumi HPP-st Jaunjelgava suunas) Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal, mis kulgeb enam-vähem kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaline süsteem, mida pole veel ühtse tervikuna hinnatud.

Asub metsas Latgale külast 0,6–0,7 km lõunas. Parima ettekujutuse territooriumist saab, kui seda eelnevalt LIDAR-kaartidel uurida, sest looduses võivad sajand tagasi inimeste poolt kaevatud kaevikute ja muude pinnamoodustiste asukohad võhikule märkamatuks jääda. Telliskiviahju jäänuste ja muude väljakaevamistel (mille viis läbi keegi teine) nähtavate märkide järgi otsustades asusid siin Saksa armee kasarmud. Kasarmute kõrvale mööda Suurt Kurfirsti tammi tänapäevasest Lāčplēsise jaamast mööda Birzgalit ja edasi Daugava rindejoone varustuseni ehitati kitsarööpmeline raudtee. Kasarmust 0,5 km ida pool asus nn Kurlandi ehk Mātīte monument (Kurland Denkmal), kuid Daugava vasakul kaldal, kasarmu ümber 1,3 km raadiuses, ehitati kolm raudbetoonist tulepunkti (mis on säilinud tänapäevani, kuid ühe jäänused on vee all ja ilmuvad nähtavale alles siis, kui HEJ veetase langeb), neist 0,6 km lääne pool aga lasketiir, millest looduses pole midagi säilinud. Lasketiiru ümbruses on looduses näha šahte – endiste hoonete ja kindlustuste jäänuseid. Umbes 100–200 m endise kasarmu asukohast kagus on looduses selgelt näha kolm kuni 30 m pikkust ristkülikukujulist kaevikut (ja väiksemaid), mis võisid olla laod.

Esimese maailmasõja aegne umbes 22 km pikkune kitsarööpmeline raudteeliin, mis sai alguse praegusest Lāčplēsise (Jelgava – Krustpilsi raudteeliin) raudteejaamast (endine Bahnhoff Kerghof), kulges Birzgali ümber idast, ületas Žega jõe, seejärel pööras läände, ületades kaks korda tänapäevase Abermaņa tee (ühendades Ķegumat Vecumnieki (P88) teega) ja seejärel mööda Ķeizardambi (Kaiser – Damm) endise Kuramaa monumendi (Kurland Denkmal) juurde, kus LIDAR-kaardilt nähtava (kolmeks haruks jagatud?) järgi otsustades asus lõppjaam. Kuramaa monument asus Latgali külast 680 m kagus. Raudtee peamine eesmärk oli varustada ja toetada Daugava vasakkaldal asuvat rinnet vajalikuga. Esimese maailmasõja ajal asusid Ķeizerdambsi lähedal Saksa armee kasarmud ja laod ning Daugava vasakul kaldal Puduri (0,6 km) ja Podnieki (0,9 km) lähedal asus kolm Saksa armee betoonist tulepunkti. Tänapäeval on raudteeliini asukohta võimalik looduses LIDAR-kaartide abil jälgida. Mõned selle osad on ka looduses selgelt nähtavad, eriti kui taimestik pole kasvanud. Parim aeg ekspeditsioonile minekuks on varakevad või talv, kui lund pole.

Kui minna Dzintari – Vecumnieki maanteelt (P88) läände Lezmanide (Lesmaņu, Lessmanni) vendade kalmistule, siis oja taga, mida tuleb ületada, on väga huvitavad Esimese maailmasõja aegse kindlustuse jäänused punkri ja betoonmüüri fragmendiga. Otsustades looduses ja LIDAR-kaartidel laiemal alal – kuni Daugavani – nähtavate punkrite, kaevikute positsioonide ja aukude jäänuste järgi, asus siin vastaval perioodil suurem sõjaväekompleks hoonete, ladude, kaitserajatiste jms-ga. Sellest kohast umbes kilomeeter põhja pool, Daugava kaldal, asub Saksa armee betoonist tulepunkt.

Asub poolsaarel Pludinātijai ja Latgali küla vahel. Laineerosiooni tagajärjel on objekt kaldanõlvalt jõe praeguse veetasemeni nihkunud. Kui Ķegumi HEJ veehoidla veetase on kõrgem, uhub seda Daugava vesi. Kui veetase on madalam, on see täiesti kuiv. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal, mida saab enam-vähem jälgida kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaväesüsteem, mida pole veel tervikuna täielikult hinnatud. Tulepunkti saab hästi näha, kui sõita paadiga mööda Ķegumi HEJ-d. Teine võimalus on jalutada mööda väikest rada mööda Daugava kallast, mis viib hästi hooldatud rannast „Spārītes“.

Asub poolsaarel Konupīte jõe (nüüdseks jõe üleujutatud pikendus) suudmes Daugavasse, Puduri puhkekompleksi territooriumil. Laineerosiooni tagajärjel on tulepunkt jõe poole kaldunud. Kallaste erosiooni vältimiseks on veehoidla kaldad tugevdatud betoonist kaitsemüüriga. Saksa armee kaitseliini tulepunktid Esimese maailmasõja ajal on jälgitavad enam-vähem kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaline süsteem, mida pole veel tervikuna täielikult hinnatud. Tulepunkti on hästi näha paadisõidul mööda Ķegumi hüdroelektrijaama.

Asub Ķegumi HEJ veehoidlas, väikeses lahesopis, umbes 20-30 m kaugusel Daugava kaldast Podnieki maja vastas. Tulepunkti kontuur on nähtav ainult siis, kui Ķegumi HEJ veehoidlas on veetase madal. Ülejäänud aja on need vee all ja pole nähtavad. See on kolmas (Ķegumi HEJ-st Jaunjelgava suunas) Saksa armee kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal Esimese maailmasõja ajal, mida saab enam-vähem jälgida kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaväesüsteem, mida pole veel tervikuna täielikult hinnatud. Tulepunkti jäänuseid saab madala veetaseme ajal vaadata paadisõidul mööda Ķegumi HEJ-d.

Asub umbes 0,1 km Ķegumi HEJ veehoidla lahest idas Silapūpēži lähedal, Jaunjelgava suunas. Tulepunkt on osaliselt vette vajunud, puude, põõsaste ja muu taimestikuga võssa kasvanud ning võhmale võib see veekogu äärest kaugemalt vaadatuna meenutada suuremat kivi. Üks maamärk on sellel kasvav kask. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal, mida on enam-vähem võimalik jälgida kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaväesüsteem, mida pole veel tervikuna täielikult hinnatud. Tulepunkti jäänuseid saab vaadata paadiga mööda Ķegumi HEJ-d sõites. Umbes 150 m Daugava kaldast idas on vette vajunud veel ühe tulepunkti jäänused.

Asub umbes 0,25 km Ķegumi HEJ veehoidla lahest idas Silapūpēži lähedal, Jaunjelgava suunas, Sidrabiņi talu vastas. Tulepunkt on osaliselt vette vajunud ja mitmeks osaks lagunenud, meenutades ehitusprahi hunnikut. Kallas on võssa kasvanud. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal, mida on enam-vähem võimalik jälgida kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaväesüsteem, mida pole veel tervikuna täielikult hinnatud. Tulepunkti jäänuseid saab vaadata paadiga mööda Ķegumi HEJ-d sõites. Umbes 150 m Daugava kaldast läänes on vette vajunud veel ühe tulepunkti jäänused.

Asub Ķegumi HEJ veehoidlas Žegumi jõe suudmes (Žegumi maja vastas), selle vasakul kaldal. Üks visuaalselt ja maaliliselt kõige muljetavaldavamaid ning ka paremini säilinud betoonist tulepunkte, mida Daugava lained uhuvad. Seda on näha kaugemalt. Kaldalt on ehitatud jalakäijate sild tulepunkti tippu (mis on rohuga kaetud). Tulepunkti betoonseintesse on ehitatud kitsarööpmelise raudtee (?) rööpad. Sinna pääseb jalakäijate silla kaudu. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal, mida saab enam-vähem jälgida kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaline süsteem, mida pole veel ühtse tervikuna hinnatud. Tulepunkti jäänuseid saab vaadata Ķegumi HEJ ääres paadiga sõites.

Asub Ķegumi HEJ veehoidla kaldal, umbes 0,6 km Žega suudmest ida pool, Jaundauguļi vastas. Tulepunkt on kaldalt vette libisenud ja mitmeks osaks jagunenud. Sinna on kasvanud kaks suuremat kaske ja võsa. Üks osa sellest on kaldaga ühendatud jalakäijate silla abil. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal, mida saab enam-vähem jälgida kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaväesüsteem, mida pole veel ühtse tervikuna täielikult hinnatud. Tulepunkti jäänuseid saab vaadata Ķegumi HEJ ääres paadiga sõites.

See asub umbes 1,2 km ida pool väikesest ojakesest, mis laieneb (oja suubub Lejasgrantiņisse) Ķegumi HEJ järsu kaldanõlva tipus Anduļi vastas. Kallas on selles kohas metsa ja alusmetsaga võsastunud, seega märkab seda tulepunkti veehoidla poolt vaid terase vaatleja. Tulepunkt on hästi säilinud, kuna kaldaerosioon pole seda kahjustanud. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava jõe vasakul kaldal, mida saab enam-vähem jälgida kogu Daugava jõe vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaline süsteem, mida pole veel ühtse tervikuna korralikult hinnatud. Tulepunkti saab vaadata Ķegumi HEJ ääres paadiga sõites, kuna see asub eraterritooriumil.

Esimese maailmasõja ajal asus Daugavpilsi piirkonnas mitu aastat nn "Elu ja surma" rindejoon, kuhu ehitati keerukas kindlustuste süsteem. Svente ja Medumi kihelkondade metsades on tänaseni säilinud lugematu arv betoonpunkreid, suurtüki- ja laskemoonaladusid, kaevikuid ja mõlemal pool rinnet võidelnud sõdurite haudu.

Asub Inčukalnsi vallas Gauja küla lähedal tee ääres, maanteede A2 ja A3 ristmiku lähedal.

Kindlus on väga haruldane ja väärtuslik näide kindlustusest. Ehitis oli projekteeritud ühe inimese jaoks olulise liiklussõlme jälgimiseks. Loodes asub sild üle Gauja jõe, idas ülesõit üle Inčupīte jõe, edelas maanteede ristmik ja lõunas üks peamisi liiklusteid - Vidzeme maantee. Raudbetoonist kindlustus oli osa ümbritsevatest kaevikutest, mille täpne ehitusaeg on teadmata. Tõenäoliselt ehitas selle Saksa armee Teise maailmasõja ajal. Teabe täpsustamiseks vajab asukoht edasist uurimist.

19. sajandi lõpus kujunes Inčukalnsi mõisa ümbrus oluliseks liiklussõlmeks. Esimese maailmasõja ajal omandas piirkond kaitseala tähtsuse, kus planeeriti võimalikke sõjategevusi. Liiklusteede, Inčukalnsi raudteejaama ja Gauja jõe ületuskoha lähedale ehitati kindlustusi. Piirkond säilitas oma strateegilise tähtsuse ka järgnevates sõdades.

Täna saab kindlustust vaadata ja see on vabalt ligipääsetav.

Raudbetoonist dotid ehitati 1941. aastal. Dott ﹘ eestikeelne mugandus Nõukogude Armee terminist ДОТ (долговременная огневая точка), otsetõlkes püsitulepunkt. Kivist, betoonist, soomusplaatidest vms kinnine kaitseehitis.

Sarve-Lehtma kaitseliinil sõjalist kasutust eriti ei olnud, kuna vastane saabus hoopis teisest suunast kui oodati. Kaitseliin oli ehitatud Hiiumaa ida- ja põhjarannikule, saksa dessant maabus 1941. aasta oktoobris lõunarannikule. Sarve-Lehtma kaitseliini dotid on tüübilt sarnased raskekuulipilduja positsioonid, 2-3 võitleja jaoks. Esineb väiksemaid erinevusi (laske­avade arv, tamburi kuju ja asukoht jms). Kuna ehitus toimus osaliselt sõja ajal, kiirustades ja käepärastest materjalidest, siis on ehituskvaliteet kõikuv.

Tänapäeva seisavad dotid valdavalt kasutuseta. Heltermaal on üks dott kasutusel keldrina, Sääre ninal RMK vaateplatvormi alusena. Raudbetooni seisukord on rahuldav, laskeavade metallist luugid ja uksed aga kadunud. Mõned dotid asuvad nii tihedas padrikus, et nende leidmine on raske.

Kokku on dotte Hiiumaal ligi 50, aga mujal ei moodusta nad nii pikka kaitseliini. Enamasti on dotid rannapatareide ümbruses. 1970. aastatel paigaldas piirivalve 3 monteeritavatest raudbetoonpaneelidest dotti SPS-3, neist üks (Suursadama kordonist) on teisaldatud Hiiumaa militaarmuuseumisse.

Rohkem infot Hiiumaa militaarpärandi kohta on siin:
https://mil.hiiumaa.ee

Esimese maailmasõja ägedaimad lahingud Lätis toimusid Daugavpilsi lähedal 1915. aasta augustis ja oktoobris Ilūkste ja Medumi mägismaal. Sakslased üritasid Daugavpilsi läbi murda, kuid venelased püüdsid neid tagasi tõrjuda. Mõlemad pooled ei suutnud ja hakkasid kaevikuid ehitama, luues kolmest liinist koosnevaid süvakaitsepositsioone.

Medumis asuv Esimese maailmasõja muuseum on pühendatud neile lahingutele. Näituse esimene osa tutvustab Medumi ümbruse ajalugu, pakkudes tunnistusi, mis kinnitavad, et Medumi oli enne sõda tihedalt asustatud ja arenenud piirkond. Teine osa keskendub Esimese maailmasõja sündmustele Euroopas ja Lätis. Siin saab tutvuda sõdurite elu ja sõja ajal tekkinud uuendustega ning uurida Saksa ja Vene armee poolt kasutatud relvi. Näituse kolmandas saalis saavad külastajad end sõduri olukorda panna, kogedes punkrielu. Selles saalis on loodud Vene punkri koopia – kaeviku fragment väikese varjendiga, lahinguvälja elemendid ja sõdurite maketid. Kuna Vene armee puidust punkrid ei säilinud, on need muuseumis rekonstrueeritud, Saksa armee betoonpunkreid aga saab näha Esimese maailmasõja punkrite rahvusvahelisel marsruudil. Saal koos varjendi imitatsiooni, audio- ja videoseadmetega loob autentse lahinguvälja atmosfääri.

Asub väikesel saarel (umbes 0,2 km pikkusel) Pļaviņasi HPP veehoidlas, mis asub ranniku lähedal Baloži ja Jāņa Kūpinātava vastas. Saar tekkis Pļaviņasi veehoidla moodustamise ja veetaseme tõstmise teel, sest enne seda oli see osa Daugava oru rannikust. Saar on kaetud tiheda alusmetsaga metsaga, kus on raske liikuda. Tulekahjukohal (kas see on kannatanud mürskude tule all? õhitud?) on ainult kaks hästi säilinud müüri. Sellel puudub katuseosa.

Saksa armee kaitseliini laskepositsioonid Esimese maailmasõja ajal kulgevad enam-vähem kogu Daugava vasakkalda pikkuses Ķegumsist kuni Pļaviņasi HPP veehoidlani (kaasa arvatud). Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaline süsteem, mida pole veel ühtse tervikuna hinnatud.

Tulekahjukoht on paadist hästi nähtav. Kaldalt on seda raskem leida.

Asub Pļaviņasi HPP veehoidla väikese lahe tipus Bitānesi ja Baloži vahel, umbes Čoči kalmistu vastas. Tulekahjukoht on suurepäraselt maskeeritud väikesel dolomiidist kaljuseljandil, sulandudes ümbritseva maastikuga, mille kohale puude lehestik paindub, mistõttu on seda võhikutel raske märgata. Tulekahjukoha jäänused asuvad veetaseme lähedal (kui seda veehoidlas ei ole langetatud) ja neid saab ära tunda metallvarraste järgi, millega konstruktsiooni kontuur tugevdati. Veehoidla lained on kallast tugevalt uuristanud.

Saksa armee kaitseliini laskepositsioonid Esimese maailmasõja ajal kulgevad enam-vähem kogu Daugava vasakkalda pikkuses Ķegumsist kuni Pļaviņasi HPP veehoidlani (kaasa arvatud). Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaline süsteem, mida pole veel ühtse tervikuna hinnatud.

Tulekahjukoht on paadist hästi nähtav. Kaldalt on seda raskem leida.