Pillikarp
I Maailmasõda, II Maailmasõda, IV Nõukogude okupatsioon

Punaarmee 8. Eesti laskurkorpuse ohvitseri Jakob Kunderi mälestusmärk asus kalmistul Blidene-Remte maanteest ja Riia-Liepaja raudteesõlmest 200 meetrit edelas.

17. märtsil 1945 algas Punaarmee viimane pealetungi katse Kuramaal. Eesti 8. laskurkorpuse 7. eesti laskurdiviisi ülesanne oli jõuda Blidene jaamast lääne pool Riia-Liepaja raudteeliini ja kindlustada 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse rünnakut Gaiki suunas. 17. märtsi õhtuks jõudis 354. laskurirügement läbi metsa Kaulači mõisast lõuna pool asuvale raudteele ja jätkas rünnakuid loode suunas. Kuna 130. Läti laskurkorpuse rünnakud Pilsblidene mõisa suunas ei olnud nii edukad, anti Eesti 300. laskurirügemendile ülesanne 18. märtsi öösel rünnata lääne ja edela suunas, et ületada raudtee põhjast Blidene jaama vallutamiseks.

Blīdene jaama lähedusse oli Läti armee juba 1940. aasta kevadel rajanud ajutised kasarmud ja laod. 1945. aasta jooksul ehitas Saksa armee jaama lähedusse mitu maa-alust varjendit (punkrit), kus sõdurid said talvel elada. Tõenäoliselt langes leitnant Jakob Kunder lähivõitluses ühes punkritest.

Kohe pärast lahingut maeti Jakob Kunder praegusele Pilsblidene kalmistule ja hiljem maeti ta ümber Tuški vennaskalmistule.

Täna on seal näha raudbetoonist kuulipilduja bareljeefi sümboolne nõukogude reproduktsioon koos mälestustahvliga.

Esimese maailmasõja aegne Saksa armee betoonist tulepunkt, mis asus Daugava vasakkalda nõlval, Tambovitšist 300 m ida pool, Bauska - Aizkraukle teel (P87). Betoonist valatud põletuspunktist on säilinud kaks luuki. Peale tee rekonstrueerimist on selle ala (kaldanõlv) võsast puhastatud ja objekt on nüüd teelt sõites hästi nähtav. Tee on kitsas ja objekti läheduses pole autot parkida! Objektile on raske pääseda, kuna kalle on järsk ja kohati libe. Teelt avanevad kaunid vaated Daugava orule.

See asub Ķegumsi HEJ kalda nõlval väikese oja pikendusest (oja voolab Lejasgrantinini lähedal) umbes 0,25 km ida pool. Jaunjelgava - Ķeguma maanteelt (P85) saab seda otsida mööda Daugava kallast (võsastunud, enne seda - metsalagend) jalutades. Hoolikas vaatleja märkab seda ka jõest, sest suve jooksul on siia kasvanud lopsakas taimestik. Lõkkepunkti betoonosad on kaetud rohelise samblaga, avast paistavad metall- ja puitkonstruktsioonid. Ķegumsi HEJ lainete mõjul asub põlengupunkt uhutud kalda serval, mistõttu võib selle külastamine olla ohtlik. Lähedal on sügav süvend (pommiauk?). See on I maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal kaheksas (Ķegumi HEJ-st, Jaunjelgava suunas), mis on enam-vähem kogu pikkuses jälgitav. Daugava vasakul kaldal. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud.

Находится в лесу в 0,6 - 0,7 км южнее села Латгали. Наилучшее представление о территории можно получить, если заранее изучить ее на лидарных картах, ведь в природе положение траншей и других образований земной поверхности, выкопанных людьми сто лет назад, непосвящённые могут не заметить. Судя по остаткам кирпичной печи и другим признакам, видимым при раскопках (проведенных кем-то другим), здесь располагались казармы немецкой армии. Рядом с казармами была построена узкоколейная железная дорога для снабжения линии фронта Даугавы вдоль плотины Большой Курфирсты от современной станции Лачплеш вдоль Бирзгали и далее. В 0,5 км восточнее казармы находился так называемый курляндский денкмаль, а на левом берегу Даугавы в радиусе 1,3 км вокруг казармы располагались три железобетонные огневые точки (сохранились до наших дней, но остатки одной находятся под воды и появляются только при снижении уровня воды ГЭС), а в 0,6 км к западу от них находился полигон, от которого в природе ничего не сохранилось. Вокруг места съемок в природе можно увидеть ямы – остатки бывших построек и укреплений. Примерно в 100-200 м к юго-востоку от места бывшей казармы, длиной от 3 до 30 м, в природе хорошо видны прямоугольные траншеи (и более мелкие), которые, вероятно, были складами.

Около 22 км узкоколейной железной дороги времен Первой мировой войны, начавшейся на нынешнем железнодорожном вокзале Лачплеш (железнодорожная линия Елгава – Крустпилс) (ранее Банхофф Кергхоф), окружавшей Бирзгали с востока, пересекала реку Нега, затем повернул на запад, дважды пересекая современную Аберманскую дорогу (соединяет Кегум с дорогой Вецумниеку (P88)) и затем двинулся по Кейзармби (Кайзер – Дамм) к бывшему Курляндскому Денкмалу, где, судя по видимой лидарной карте (делится на три ответвления ?), была расположена конечная станция. Памятник Курземе находился в 680 м к юго-востоку от села Латгали. Главной целью железной дороги было обеспечение и поддержка фронта левого берега Даугавы необходимыми припасами. Во время Первой мировой войны возле Кизердамбье находились казармы и склады немецкой армии, на левом берегу Даугавы у Пудурием (0,6 км) и Подниеки (0,9 км) всего было три бетонных огневых точки немецкой армии . Сегодня местоположение железнодорожной линии можно отследить по картам LIDAR в природе. Отдельные его части хорошо видны и в природе, особенно когда растительность еще не созрела. Лучшее время для экспедиции – ранняя весна или зима, когда нет снега.

Если идти на запад от дороги Дзинтари – Вецумниеку (P88) к могилам братьев Лезмани (Лесманю, Лессманн), за ручьем, который нужно пересечь, находятся очень интересные остатки укрепления времен Первой мировой войны с бункером и фрагментом бетонная стена. Судя по остаткам дотов, позициям траншей и строительных котлованов, видимых в природе и на лидарных картах на более широкой территории - вплоть до Даугавы, здесь во время соответствующего периода Примерно в километре к северу от этого места, на берегу Даугавы, немецкие войска располагают бетонную огневую точку.

See asub poolsaarel Pludinātijai ja Latgali küla vahel. Laineerosiooni tagajärjel on objekt libisenud mööda kaldanõlva alla jõe praeguse veetasemeni. Kui Ķegumi HEJ veehoidlas on veetase kõrgem, uhuvad seda Daugava veed. Kui veetase on madalam, on see täiesti kuiv. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa sõjaväe kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekolle on hästi näha, kui sõita paadiga mööda Ķegumi HEJ-d. Teine võimalus on minna jalgsi mööda väikest rada mööda Daugava kallast, mis viib hästi hooldatud rannast "Spārītes".

Asub poolsaarel Konupīte (praegu üleujutatud jõepikendus) suudmes Daugavas, puhkekompleksi "Puduri" territooriumil. Lainete erosiooni tagajärjel on tulepunkt kaldunud jõe poole. Kallaste erosiooni vältimiseks on siinse veehoidla kaldaid tugevdatud betoonist kaitsemüüriga. Esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini tulepunktid on enam-vähem jälgitavad kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekolle on hästi näha, kui sõita paadiga mööda Ķegumi HEJ-d.

See asub Ķegumi HEJ veehoidlas, väikeses lahesopis, umbes 20-30 m Daugava pangast Potterite majade ees. Põlengupunkti piirjoon ilmub ainult siis, kui veetase Ķegumi HEJ veehoidlas on langetatud. Ülejäänud aja on nad vee all ja pole nähtavad. See on kolmas (Ķegumi HEJ-st, Jaunjelgava suunas) Saksa armee kaitseliini tulepunktidest Esimese maailmasõja ajal Daugava vasakul kaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu ulatuses. pikkus Daugava vasakkalda. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab vaadata madalamal veetasemel paadiga Ķegumi HES-il.

See asub Ķegumi HEJ veehoidla lahest umbes 0,1 km ida pool Silapūpēži lähedal, Jaunjelgava suunas. Lõkkekoht on libisenud osaliselt vette, võsastunud puude, põõsaste ja muu taimestikuga ning asjatundmatule võib veepoolne suurem tükk meenutada suuremat kivi. Üheks maamärgiks on sellel kasvav kask. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l. Daugava kaldast umbes 150 m ida pool on vette libisenud veel ühe põlengupunkti jäänused.

See asub Ķegumi HEJ veehoidla lahest umbes 0,25 km ida pool Silapūpēži lähedal, Jaunjelgava suunas, Sidrabiņi talu vastas. Tulepunkt on libisenud osaliselt vette ja lagunenud mitmeks osaks, meenutades ehitusprahi hunnikut. Rannik on kinni kasvanud. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa sõjaväe kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l. Daugava kaldast umbes 150 m lääne pool on vette libisenud veel ühe põlengupunkti jäänused.

See asub Ķegumi HEJ veehoidlas Nega sissevoolu juures (Nega majade ees), selle vasakul kaldal. Üks visuaalselt ja maastikuliselt muljetavaldavamaid ning ühtlasi kõige paremini säilinud betoonkaminaid, mida uhuvad Daugava lained. Seda on näha suuremalt tükilt. Kaldast on rajatud sild (rohuga võsastunud) tulepunkti tippu. Tuletõrjemaja betoonseintesse surutud kitsarööpmelised raudtee(?) rööpad. Sisse pääseb silla poolt. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l.

See asub Ķegumi HEJ veehoidla kaldal, Nega suudmest umbes 0,6 km ida pool, Jaundauglii ees. Tulepunkt on kaldalt vette libisenud ja mitmeks osaks murdunud. Selles on kasvanud kaks suuremat kaske, kasvanud tihnik. Üks osa sellest on kaldaga ühendatud jalgsillaga. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l.

See asub umbes 1,2 km ida pool väikesest oja pikendusest (oja suubub Lejasgrantiniņisse) Ķegumi HEJ järsu kaldanõlva tipus Andulii ees. Rannik on selles kohas metsa ja alusmetsaga võsastunud, nii et veehoidla küljelt märkab seda tulepunkti vaid terav vaatleja. Tulekahjukoht on hästi säilinud, kuna seda ei ole ranniku erosioon kahjustanud. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa sõjaväe kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju saab paadiga näha Ķegumi HEJ peal, kuna see asub privaatsel alal.

Esimese maailmasõja ajal asus Daugavpilsi oblastis mitu aastat nn "Elu ja surma" rindejoon, kuhu rajati kompleksne kindlustuste süsteem. Tänaseni on Svente ja Medumi valla metsades säilinud lugematu arv betoonpunkreid, kahuri- ja laskemoonaladusid, kaevikuid ja sõdurite kalmistuid mõlemal pool rinnet.

Asub Inčukalnsi vallas Gauja küla lähedal maantee A2 ja A3 ristmiku lähedal.

Kindlus on väga haruldane ja väärtuslik näide kindlustusest. Hoone on mõeldud ühele inimesele olulise liiklussõlme jälgimiseks. Loodesuunas on sild üle Gauja, A - üle Inčupīte, SW - tee hargnemine ja D - üks peamisi liiklusteid - Vidzeme maantee. Raudbetoonist kindlustus oli osa ümbritsevatest kaevikutest, mille täpne aeg pole teada. Tõenäoliselt ehitas selle Teise maailmasõja ajal Saksa armee. Sait vajab teabe selgitamiseks täiendavaid uuringuid.

19. sajandi lõpus kujunes Inčukalnsi mõisa ümbrusest oluline liiklussõlm. Esimese maailmasõja ajal omandas paik kaitseala tähtsuse, kus kavandati võimalikku sõjapidamist. Liiklusteede, Inčukalnsi raudteejaama ja Gauja jõeületuskoha lähedusse rajati kindlustused. Koht säilitas oma strateegilise tähtsuse ka järgmistes sõdades.

Tänapäeval saab näha kindlustust, mis on vabalt saadaval.

Raudbetoonist dotid ehitati 1941. aastal. Dott ﹘ eestikeelne mugandus Nõukogude Armee terminist ДОТ (долговременная огневая точка), otsetõlkes püsitulepunkt. Kivist, betoonist, soomusplaatidest vms kinnine kaitseehitis.

Sarve-Lehtma kaitseliinil sõjalist kasutust eriti ei olnud, kuna vastane saabus hoopis teisest suunast kui oodati. Kaitseliin oli ehitatud Hiiumaa ida- ja põhjarannikule, saksa dessant maabus 1941. aasta oktoobris lõunarannikule. Sarve-Lehtma kaitseliini dotid on tüübilt sarnased raskekuulipilduja positsioonid, 2-3 võitleja jaoks. Esineb väiksemaid erinevusi (laske­avade arv, tamburi kuju ja asukoht jms). Kuna ehitus toimus osaliselt sõja ajal, kiirustades ja käepärastest materjalidest, siis on ehituskvaliteet kõikuv.

Tänapäeva seisavad dotid valdavalt kasutuseta. Heltermaal on üks dott kasutusel keldrina, Sääre ninal RMK vaateplatvormi alusena. Raudbetooni seisukord on rahuldav, laskeavade metallist luugid ja uksed aga kadunud. Mõned dotid asuvad nii tihedas padrikus, et nende leidmine on raske.

Kokku on dotte Hiiumaal ligi 50, aga mujal ei moodusta nad nii pikka kaitseliini. Enamasti on dotid rannapatareide ümbruses. 1970. aastatel paigaldas piirivalve 3 monteeritavatest raudbetoonpaneelidest dotti SPS-3, neist üks (Suursadama kordonist) on teisaldatud Hiiumaa militaarmuuseumisse.

Rohkem infot Hiiumaa militaarpärandi kohta on siin:
https://mil.hiiumaa.ee

Esimese maailmasõja muuseum asub Medumi külas Augšdaugava vallas Medumi algkooli endiste töökodade majas ~600 m kaugusel A13 maanteest.

Esimese maailmasõja ajal ületas praeguse Augšdaugava valla territooriumi "Elu ja surma" rindejoon, mille mõlemale poole rajati kaevikud ja punkrid. Medumi valla metsades, samuti Demene ja Svente valla metsades on säilinud Saksa sõjaväe punkrid, mis erinevalt Vene sõjaväe ehitatud puitpunkritest olid ehitatud betoonist.

Esimese maailmasõja muuseumi ekspositsioon koosneb mitmest osast. Muuseumis on võimalik tutvuda Medumi sõjaeelse ajalooga, Esimese maailmasõja sündmustega Lätis ja ka Euroopas ning sõdurite igapäevaeluga Esimese maailmasõja ajal. Ühte saali on loodud Vene punkri imitatsioon, mis võimaldab külastajatel tutvuda sõdurite eluga punkris. Selles muuseumiosas on võimalik kõige enam tunda sõjaõhkkonda, mida pakuvad püssipaugud ja plahvatused ning videod stseenidega filmist "Hingede tuisk" ("Dvēseļu putenis").

See asub väikesel saarel (umbes 0,2 km pikkusel) Pļaviņu HEJ veehoidlas, mis on kalda lähedal, Baloži ja Jānis Kūpinatava vastas. Saar tekkis Pļaviņu veehoidla loomise ja veetaseme tõstmisega, sest enne seda oli see osa Daugava oru rannikust. Saart katab paksu alusmetsaga mets, kus on raske liikuda. Hästi on säilinud vaid kaks tulepunkti seina (põletatud? õhku lastud?). Sellel puudub katuseosa.

Esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini tulepunktid on enam-vähem jälgitavad kogu Daugava vasakkalda pikkuses Ķegumist kuni Pļaviņu HEJ veehoidlani, kaasa arvatud. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud.

Tulekahju saab paadiga hästi vaadata. Kalda poolt on seda raskem leida.

Pļaviņu HEJ veehoidlad asuvad Bitānii ja Baloži vahelise väikese lahe nurgas, umbes Choči kalmistu ees. Tulepunkt on suurepäraselt maskeeritud väikesele dolomiidist kaljunukile, sulandudes ümbritsevasse maastikku, mille kohal ripub puuvõra, muutes asjatundmatul selle märkamise keeruliseks. Tulekahju jäänused asuvad veetaseme lähedal (kui seda reservuaaris ei langetata) ja neid saab ära tunda metallvarraste järgi, millega konstruktsiooni kontuuri tugevdati. Veehoidla lained on kalda tugevasti erodeerinud.

Esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini tulepunktid on enam-vähem jälgitavad kogu Daugava vasakkalda pikkuses Ķegumist kuni Pļaviņu HEJ veehoidlani, kaasa arvatud. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud.

Tulekahju saab paadiga hästi vaadata. Kalda poolt on seda raskem leida.