Olmaņi rannikupatarei

Kuni 1955. aastani asus patareis nr 456 neli 152 mm "Kane" tüüpi suurtükki, mis toodeti Esimese maailmasõja ajal ja mida kasutati laialdaselt NSV Liidu Läänemere ranniku kaitsmisel Eestis ja Lätis ning kaugemalgi. Pärast 1955. aastat paigutati otse selle kõrvale põhja poole uus patarei – samuti neli MY-2 tüüpi 152 mm suurtükki. Need suutsid oma mürske tulistada 25 km kauguselt. Ehituse ajal oli see tolleaegsetest rannikupatareidest kõige moodsam, selle paigaldamine algas 1952. aastal. Kui uus patarei oli lahinguvalmis, demonteeriti vanad Kane tüüpi suurtükid ja viidi ventspilsi. Uues patareis asusid juhtimispunkt, kaugusmõõtja torn, diiselgeneraatorite kuurid, juhtimispunkti lähedale paigaldati tuleohutuseks 50-kuupmeetrine bassein ning seal olid ka spetsiaalsed seadmed diiselgeneraatorite jahutamiseks. Patarei oli lahinguvalmis ja töötas kuni 1975. aastani, mil see "konserveeriti" ja hoiti reservis.

Viimati oli patarei valmisolekus, kui lahingulaeva "Stremiķeļnij" meeskond Riias mässas, astunud üles peasekretär Brežnevi režiimi vastu. Patarei ei pidanud aga Riia sadamast lahkunud mässava laeva pihta tuld avama, sest seda pommitati õhust. Patarei asukoht on mererannal, kus ventspilsi-Kolka maantee ületab Irbe jõge. Seal baseerub ka piirivalveüksus. Vana ja uue patarei vahel asusid juhtimispunkt ja vaatluspost ning selle kõrval kulges kitsarööpmeline raudtee. 1950. aastatel on rannikupatareid oma sõjaväeelu teeninud, kuna relvastusse on lisandunud uuemad ja moodsamad relvad - raketid. Mõnes kohas, näiteks Pitragsi mererannal, paigaldatakse vaenlase petmiseks päris rakettide asemel rakettide maketid. Paralleelselt patareide ehitamisega ehitatakse Irbe jõe kaldale sõjaväelaager teenindavale personalile ja paigaldatakse raadioseadmeid Ida-Euroopa õhuruumi jälgimiseks. Kohalikud elanikud mäletavad siiani, et kui õppused toimusid ja see patarei tulistas, oli suurtükkide mürinat kuulda isegi ventspilsis ja mõne hea aknaklaasid värisesid.