Aidu võidualtari lugu
Lugu Aidu Vabadussõja võidualtari lõhkumisest ning selle jäänuste ajaloost.
Eesti okupeerimise järel purustati ka Aidu Võidualtar, teo toimepanijaks sama mees, keda teame Põltsamaa mälestusmärgi lõhkujana (nimesid nimelt ei nimeta). Mitmedki inimesed lasid ennast poollõhutud altari juures 1950. aastatel pildistada. Täitsa maatasa tehti mälestusmärk alles 1965. aastal, kuid seegi polnud loo lõpp. Nimelt õgvendati 1970. aastal maanteed nii, et see enam külast läbi ei läinud. Seda aega mäletab allakirjutanugi, sest elas toona vana tee ääres meiereis.
Mida aga ei teadnud, on see, et vana tee põllustamise käigus likvideeriti altari jäänused täielikult ja leiti vundamendist dokumentidega hülss, mille rajajad olid sinna pannud. Vundamenti olla omal ajal müüritud ka lahinguväljalt leitud mõõk, kuid selle leidmisest või mitteleidmisest pole kuulda olnud. Hülss olla viidud teedevalitsusse, Aidu küla mees Ants Aaman näinud seda teedevalitsuses aknalaual ja võtnud ära, hoidnud seda 19 aastat enda käes ja andnud siis altari taastajatele, täpsemalt Heinrich Sellakule. Põdra sovhoosi mehed taastasid Võidualtari 1989. aasta Võidupühaks. Esimese altari vundamendis olnud dokumentidest tehti koopiad, mis on nüüd uue hülsiga vundamendis. Originaal, mille oli kirjutanud Johannes Nõmmik, Aidu küla Muti talu peremees ja Kaitseliidu Kurista kompanii pealik, anti aga üle tema tütrele Lindale.
Aidu küla inimesed jätkasid ka traditsiooni süüdata altaritel tuled eelpoolmainitud tähtpäevadel – Aidu lahingu algus- ja lõpukuupäeval, Eesti Vabariigi aastapäeval ning Võidupühal.
Põltsamaa muuseum. Vt: https://muuseum.visitpoltsamaa.com/lugusid-poltsamaalt/aidu-lahingu-voidualtar/
Seotud objektid
Aidu võidualtar
Aidu võidualtar asub Aidu endise meierei kõrval, Vaadu talu maal, Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres.
Aidu Võidualtari näol on tegemist Vabadussõja monumendiga. 4. jaanuaril 1919. a toimunud Aidu lahing oli üks Vabadussõja murdepunkte, millega peatati Punaarmee rünnak Põltsamaale. Monument tähistab kohta, kuhu jõudis kõige kaugemale tunginud punaarmeelane.
Eduard Järve kavandatud mälestusmärk avati 23. juunil 1929. aastal. 1932. aastal istutati mälestusmärgi juurde kaks tamme, millest üks on säilinud. 4. jaanuaril 1934. a istutas 2. üksik jalaväepataljon Aidu lahingu mälestuseks Aidust toodud tamme Tartu Lembitu kasarmute väljakule.
Mälestusmärk õhiti 1940. aasta sügisel ja purustati lõplikult 1965. aastal. Koopiana taastatud mälestusmärk avati 23. juunil 1989.
