Kuidas Läti valitsusametnikud pettisid Pampali bolševike toetajaid
Pampāļi kooli endine direktor (kuni 1959. aastani) Alfrēds Brūns on isiklikult trükkinud muljetavaldava raamatu Pampāļi kooli ajaloost ja sellega seotud ajaloosündmustest koos autentsete fotodega. Raamatus kirjeldab A. Brūns Vabadussõja sündmusi Pampāļis, kirjeldades üksikasjalikult sündmusi, mis olid seotud Läti riigimeeste, bolševike toetajatega, Saksa armee tegudega jne.
[…] 1919
1919. aastal, umbes 6. jaanuaril, põgenesid Läti valitsuse ja Rahvanõukogu liikmed Liepājasse mööda erinevaid teid, vältides Venta suunas voolavaid bolševike ojasid.
Meie endine õpilane (kes lõpetas 1914. aastal [õppeaastal]) Žanis Kummermanis oli Pampāļi mõisas organiseerinud bolševike rühmituse ja valitses Pampāļit juba mitu päeva enne Nõukogude vägede ilmumist Pampāļisse.
Stunguri majade omanik Fricis Vecpuisis, Ulmanise valitsuse sõjaehitusosakonna juhataja, ohvitser koos mõne teise Läti riigiteenistujaga, oli Liepāja poole taganedes heas, valitsuse poolt rekvireeritud limusiiniga "Stungurisse" ööbima sõitnud. Sellest teatati grupile Pampāli partisanidele, kes saabusid kohe "Stungurisse", et limusiin Pampālisse viia. Vecpuisis ei hakanud vastu – las ta võtab, sest ta ei saanud niikuinii edasi minna, bensiin oli viimase tilgani otsa saanud. Mõisa lihtsad teenijad uskusid teda ja läksid sellise sõnumiga Pampālisse. Saanud seal teada, milline ametnik Vecpuisis oli, asusid nad varahommikul teele 4 või 6 parima hobusega auto transportimiseks. Nad ei leidnud "Stungurist" ei limusiini, Vecpuist ega teisi valitsusmehi.
Arhiivis on andmeid, et 1890. aastal sündinud Fricis Vecpuisis Stunguri majast küüditati 14. juunil 1941.
Tase: Juhtumi number: 20035
==
Pampāļi kooli endine direktor (kuni 1959. aastani) Alfred Brown on isiklikult trükkinud muljetavaldava raamatu Pampāļi kooli ajaloost ja sellega seotud ajaloosündmustest koos autentsete fotodega. Raamat asub Pampāļis Artūrs Hartmanise kodus, kellele kuulub muljetavaldav erakogu erinevatest antiikesemetest ja Teise maailmasõja esemetest, mis on leitud Pampāļi piirkonnast.
Läti Riigiarhiiv (rtu.lv)
www.itl.rtu.lv/LVA/index3.php?id=9009&kods=14072&vien=5
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Pampali kirik ja maha lastud maja müürid
Pampāļi on asula Pampāļi kihelkonnas Salduse vallas, kihelkonna keskus Zaņa jõe ja selle lisajõe Abrupe kaldal, 27 km kaugusel maakonnakeskusest Saldusest ja 147 km kaugusel Riiast. Asustus tekkis pärast agraarreformi Pampāļi mõisa keskuse ümber. 1933. aastal omistati Pampāļile tiheasustusega piirkonna staatus.
Vaenutegevus Pampāli väravate juures algas 21. novembril 1944, kui Venta jõge üle surunud Nõukogude 4. löögiarmee alustas rünnakut Salduse suunas. 24. novembriks oli olukord stabiliseerunud ja rindejoon püsis muutumatuna kuni 21. detsembrini.
21. detsembril 1944 algas niinimetatud 3. Kuramaa lahing, mille käigus 1. Balti rinde 4. löögiarmee 4 laskurkorpusega (12 laskurdiviisi) ja 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpus ründasid Salduse suunas, et ühineda 2. Balti rinde üksustega. Saksa 132. jalaväediviis kaitses Pampāli piirkonda, mille 436. grenaderirügemendi 1. pataljon oli kindlustatud mõisa ja kiriku piirkonnas.
Pampāli ründasid 1. laskurkorpuse 357. ja 145. laskurdiviis, mida toetasid ulatuslik suurtükitule, ning 39. kaardiväe tankibrigaad. Lahingu esimese 24 tunni jooksul piirati sisse ja ägedas võitluses hävitati praktiliselt Pampāli garnison, mida juhtis 436. grenaderirügemendi 14. (tankitõrje) kompanii ülem kapten Eberard Coll.
Kuna Pampāļi asus otse rindel, kannatasid kõik hooned suurtükitule all ja pole tänapäevani praktiliselt säilinud.
