Kolonelleitnant Eduards Graudinsi imepärane pääsemine mahalaskmise eest
1944. aasta novembris mõistis Saksa okupatsioonivõimude sõjakohus 8 kindral Kureli rühma staabiohvitseri süüdi, kolm staabiohvitseri said erinevatel põhjustel armu. Kolonelleitnant suutis põgeneda mahalaskmise eest, kuid Graudiņš "trambiti" Saksa koonduslaagrisüsteemis
Ööl vastu 19.-20. novembrit 1944 toimus Liepaja Karosta vanglas Saksa okupatsioonivõimude sõjakohus, mis mõistis surma kaheksa kindral Kurelisi staabiohvitseri, kolm staabiohvitseri said erinevatel põhjustel armu.
Kolonelleitnant Eduard Graudins oli abielus saksa-valge naisega ja neil oli kaks last, poeg ja tütar. 1920. aastate lõpus lahutas ta ja tema endine naine koos kahe lapsega emigreerus 1939. aastal Saksamaale. Poeg võeti Saksa relvajõududesse ja teenis eliitdiviisis "Grossdeutschland". Ta hukkus 1944. aasta hilissuvel. Kui toimus kohtuprotsess, kirjutas endine abikaasa armuandmispalve oma poja teenistuse tõttu. Eduard Graudins saadeti Stutthofi koonduslaagrisse ja suri veebruaris 1945, kui see evakueeriti.
GRAUDINS EDUARDS poeg Peter
Iseseisvusekompanii kapten. Läti Rüütlirüütliristi ordu kavaler LKOKi rüütliristi rüütliristi rüütliristi rüütliristi rüütliristi rüütliristi rüütliristi rüütliristi rüütliristi rüütliristi rüütliristi rüütliristi rüütliristi rüütliristi kavaler
1921. aastal välja antud Läti teenetemärgi Läti leegioni orden
Kolonel - leitnant Eduards Graudins: Vabadussõda, Läti riik, Stutthofi koondumised | Sargs.lv
https://www.sargs.lv/lv/vienibas-un-personibas/2011-02-17/pulkvedis-leitnants-eduards-graudins-neatkaribas-kars-latvijas
LKOK nr.3 / 878: Graudiņš, Eduards www.lkok.com/detail1.asp?ID=476
Teie kommentaarid
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Koht, kus kindral Kurelisi staabiohvitsere lasti maha
1944. aasta juuli lõpus, kui Punaarmee tungis Läti territooriumile, lubasid Saksa okupatsioonivõimud Riia ringkonnapolitsei ülemal ja taastatud Läti kaardiväeorganisatsiooni 5. Riia kaardiväerügemendi komandöril Jānis Veidelisel luua "Riia kaardiväerügemendi kindral Kurelise rühma". Selle juhiks sai Läti Kesknõukogu sõjalise komisjoni juht, Läti armee kindral Jānis Kurelis.
Kurelis tegutses Vidzemes kuni 1944. aasta septembrini, mil ta kolis Kurzemesse, kus ta oli paigutatud Puzese valla Stiklis, Usma valla Ilziķi, Ģibuli valla Iliņi ning Põhja-Kurzeme Edole ja muudes kohtades. 1944. aasta oktoobri lõpuks oli Kurelies umbes 3000 relvastatud meest, nende hulgas palju endisi Läti SS vabatahtliku leegioni üksuste sõdureid, kes liitusid üksusega, et teostada oma unistust - võitlust Läti iseseisvuse eest.
1944. aasta novembri alguses hakkasid Saksa okupatsioonivõimude ülempolitsei ja SS-i ülemjuhataja Ida-Virumaal SS Oberruppenführer Friedrich Jeckeln piirama rühmituse tegevust ning 14. novembril arreteeriti Kureliesi peakorter ja üle 700 sõduri Stikliais, Puse vallas. Pataljon, mida juhtis leitnant Robert Rubens, umbes 500 mehega Usma piirkonnas, pidas vastu ja jätkas võitlust kuni 1944. aasta detsembrini.
Ööl vastu 19/20/1944 võitlesid sakslased sakslaste vastu. 19. novembril 1944 toimus Liepāja Karaostase vanglas Saksa okupatsioonivõimude sõjakohus, mis mõistis surma kaheksa kindral Kurelisi rühma staabiohvitseri - kolonel Pēteris Liepiņši, kapten Kristaps Upelnieks, kapten Jūlijs Mucenieks, leitnant Jānis Gregoras, leitnant Teodorma Prikulis, leitnant Jānis Rasas, leitnant Filipson ja adjutant Kārlis Valters. Kolm staabiohvitseri, kolonelleitnant Eduards Graudins, leitnant Arthurs Ankravs ja seersant Vili Pavulāns said erinevatel põhjustel armu. 20. novembri pärastlõunal lasti süüdimõistetud Karosta vangla lähedal olevates luidetes maha, kus täna on näha valge rist.
1994. aastal püstitati Liepaja Karosta luidetel mälestusmärk maha lastud ohvitseridele. 2012. aastal, pärast seda, kui see oli merre uhutud, taastati mälestusmärk oma praegusesse asukohta.
*** Translated with www.DeepL.com/Translator (free version) ***
*** Translated with www.DeepL.com/Translator (free version) ***
Karosta vangla
Karosta vangla Liepājas on ainus turistidele avatud sõjaväevangla Euroopas. Hoone ehitati umbes 1900. aasta paiku haigla tarbeks, kuid seda ei kasutatud kunagi oma algsel otstarbel. Hoone kasutati ümber ajutise distsiplinaarkaristuse kandmise kohaks ja seda kasutati kuni 1997. aastani.
Võimud muutusid, kuid asutuse eesmärk jäi samaks, nimelt vangide, sealhulgas Vene tsaariarmee revolutsionääride, meremeeste ja allohvitseride, Saksa desertööride, Stalini-aegsete rahvavaenlaste ning Nõukogude ja Läti armee sõdurite majutamiseks. Karosta vangla on praegu külastajatele avatud ja seal toimuvad ekskursioonid. Ekskursioonidel tutvustatakse vanglat ja külastajad saavad tutvuda selle ajalooga, vaadata vanglat ja karistuskambreid ning kuulda huvitavaid ja isegi kummituslugusid vangla elust. Julgematel hingedel on võimalus mängida reaalsusemängu "Behind the Bars" või proovida kinnistest ruumidest välja pääseda. Ja need, kes ei tunne hirmu, võivad ööbida vanglakambris. Karosta vanglas on Karosta külastuskeskus, nõukogudeaegne puhvet ja suveniiripood. Kogu Karostas on võimalik kasutada giidi teenuseid.
Kurelaste peakorter Stiklos
Teise maailmasõja ajal 1944. aastal asus kurjalaste staap Stikloses Annahite jahilossis. See hoone on säilinud tänapäevani.
Stikli ümbrus on rikas mitte ainult soode ja metsade, vaid ka liiva poolest. 1897. aastal alustas tööd uus Annahitese klaasivabrik - nii sai see Läti asula Stikli nime. 1900. aastal ehitati just sinna Stiklose järve kaldale nn Annahite jahipalee ehk hoone, kus elas vabrikujuhataja.
Rubeni pataljoni lahingu koht 18. novembril 1944 Pērkoni maja lähedal
Mälestuspaik leitnant R. Rubeņase pataljoni 1944. aasta novembri-detsembri lahingute paigas Ugāle vallas "Vēvera" ja "Dzilna" majade vahel.
"Robežu" majad Skriveri vallas
Skriveri vallas "Robežu" majas on koht, kust 28. juulil 1944 alustati kindral J. Kurelise rühma moodustamist.
Kurelaste mälestuskivi Skriveri vallas
2015. aastal avatud mälestuskivi kurelelastele Skrīveru vallas "Robežu" majade juures. "Piiripealsed" majad pole säilinud, neist on vaid riismed.
Strazde mõis
Strazde mõis asub Riia - Ventspilsi maantee ääres ja see oli 29.09.-28.10.1944 kindral J. Kurelise rühma asukohaks.
Kooli vajadustele vastavaks tugevasti ümberehitatud (alates 1922. aastast) kaotas ümberehituse käigus oma esialgse välimuse ja proportsioonid. Strazde mõisa ümbritseb kaunis park.
Yekelni peakorter Talsos
3. novembril 1944 pidasid kindral J. Kurelis ja kapten K. Upelnieks selles Talsose majas kõnelusi SS Obergrupenführer F. Jekelna ja teiste Saksa ohvitseridega. Ajalooline hoone on lammutatud, asemele ehitatakse uus hoone.
Endine kauplus/politseihoone
Talsose endine kauplus/politseimaja, kus 1944. aasta 14.-19 novembris vangistati kindral J. Kurelise rühma staabiohvitserid.
Stiklos mälestuskivi kurelelastele
1997. aastal avastatud, 2023. aastal teisaldatud mälestuskivi kurellastele Puze vallas Annahite jahilossi "Stiklos" juures.
Kivi juures on QR-koodiga infotahvel, kus on audiogiidi jutustus kurelastest.
Mälestuspaik vanal Annahite kalmistul
Mälestuspaik vanal Annahite kalmistul, kuhu on maetud 14. novembril 1944. aastal kindral J. Kurelise rühma staabi ja põhivägede sakslaste piiramise tagajärjel hukkunud sõdurid ja tsiviilisikud.
Mälestusmärgid kindral J. Kurelise ja leitnant R. Rubeni rühmale "Dzelzkalnu" kalmistul
Mälestuskivid kindral J. Kurelise ja leitnant R. Rubeni rühmale "Dzelzkalnu" kalmistul Puze vallas. Avatud 1997. aastal.
Mälestusmärgid paigaldati juba enne Rubenise pataljoni muuseumi loomist.
Kokkupõrkekoht Renda vallas Chubu maja juures
Vanemleitnant V. Strautnieksi pataljoni leitnant L. Znutenase 2. kompanii kokkupõrge sakslastega toimus 16. novembril 1944. aastal.
Valge rist ja hukkamiskoht Karostas
Valge rist ja hukkamiskoht Liepāja Karosta vangla ees. Avatud 2000. aastal.
Rubeni pataljoni sõdurite hauad
Rubeni pataljoni sõdurite hauad asuvad Kuldīga - Sabile maantee ääres. Teest vaid mõnesaja meetri kaugusel asuvad teeviit ja kivi kirjaga "Sinu maa ja vabaduse eest".
Leitnant Robert Rubenise pataljon oli kindral Jānis Kurelise moodustatud väeosa üks osadest, mis ei alistunud Saksa vägedele ja osutas sakslaste ägedat vastupanu. Usma perioodil suurenes pataljoni arvuline koosseis 650 meheni koos nelja täisvarustuses kompanii, kiirabi ja farmimeeskonnaga. Juhtkoosseis: leitnant R. Rubenis, leitnant Filipsons, vv A. Druviņš, vv Šults, vv Briedis, vv. seersant J. Rubenis, J. Bergs, vv Jaunzems.
14. novembrist kuni 9. detsembrini 1944 toimusid Ugāle, Usma, Renda ja Zlēki kihelkondades ägedad lahingud politseikindral Friedrich Jekelni juhtimisel tegutsevate Saksa 16. armee üksuste, SD ja SS-üksuste ning sõjaväelase pataljoni vahel. Kurjala üksus, mida juhatas leitnant Roberts Rubenis. Renda ja Zleki lähedal toimunud lahingutes hukkus umbes 250 Saksa sõdurit, samas kui rubenelaste kaotused olid umbes 50 inimest.
Pärast leitnant Rubenise surma teatas Druviņš oma meestele, et jätkab tööd vaba tahte põhimõttel ning selle tulemusena langetas mitukümmend meest otsuse Rubenise pataljonist eralduda. 20.-21.11.1944 langes Saksa SD-üksuse poolt vangi 11-liikmeline rühm, kes pärast ülekuulamisi viidi kohalikku metsa ja tulistasid.
Rubeni pataljoni lahingute koht 18.11.1944
Mälestuspaik leitnant R. Rubeņase pataljoni lahingute paigas 18. novembril 1944 Renda vallas "Pērkon" ja "Mežzīļu" majade vahel.
Osa sellest on müüt. Olen Eduardi lapselaps tema teisest abielust. Tema esimesel naisel oli kaks tütart ja poeg, kes hukkusid Saksa tankidiviisis, ta oli siis umbes 17-aastane. Tema esimene naine ei oleks kuidagi kuulnud sõjakohtust, rääkimata kohalviibimisest või kirja saatmisest, nagu ta oli Poolas. "Sõjakohus" (mis oli ilmselgelt ebaseaduslik, kuna kurelased ei kuulunud Saksa armeesse) oli varitsus. Ta arreteeriti "koosolekul" ja tema üle mõisteti järgmisel päeval hukka. Meil on kirjad, mille ta kirjutas vanglast enne ja pärast "kohtuprotsessi". Tal oli 3 last oma teise naisega, kes viibis kohtuprotsessi ajal Talsi lähedal, järgnes Stutthofi, kuid ei saanud temaga seal ühendust. Ta rändas Austraaliasse. Tema esimese naise perekond rändas Ameerikasse. Me ei tea, miks teda kohtuistungil maha ei lastud, aga kirja polnud.