Tundmatud sõdurid. Lahinguohvitseri lugu.

IMG_20200804_154032.jpg
Läti leegionäride More kalmistu. Foto: Edgars Ražinskis. 2020

More lahing on Teise maailmasõja viimase etapi episood, millel oli suur tähtsus sõja edasises käigus Läti territooriumil. More lahing viitab vaenutegevusele, mis toimus 25. septembrist kuni 5. oktoobrini 1944 Sigulda kaitseliinil More valla territooriumil. Sigulda kaitseliini umbes 12 km pikkustes kaevikutes pidasid Läti Leegioni 19. diviisi sõdurid 10 päeva jooksul raskeid lahinguid 10–15-kordse vaenlase ülekaaluga, peatades Punaarmee/Nõukogude armee üksuste edasitungi Riia suunas.

„2001. aasta juulis külastas Morit Bundeswehri major ja tema saatjaskond. Nende peamine huvi oli Teise maailmasõja taktika. Sõjaajaloo andmetel ründas üks kuulsamaid Vene diviise kindral Šatilovi juhtimisel Mori all 19. Läti grenaderidiviisi. Selle diviisi sõdurid olid väga hästi väljaõppinud ja kasutasid Saksa ründetaktikat. Mori all said nad lüüa ja see äratas sakslastes huvi. Peamised arutatud küsimused puudutasid just lahingutaktikat. Saksa ohvitseridena kuulsid nad mõnest aspektist esimest korda, mis tähendab, et nad olid Teisest maailmasõjast palju kaotanud. Näiteks see, et Mori lahingu ajal ei asunud kompanii juhtimispunkt traditsiooniliselt esimesel rindel, nagu Saksa koolkond õpetab, oli neile uus. Tankitõrjekahurid õigustasid end kaitserelvana, asudes esimesel rindel. Venelased kasutasid rünnakul tankitõrjerelvi, kaasates neid esimesse ešeloni, aga sakslased... Väed kasutasid seda taktikalist lahendust sõja algusest peale. See polnud neile midagi uut.“ Morisid külastasid ka Teise maailmasõja osalised – mehed kindral Steineri tankikorpusest, tankidiviisist "Wiking", tankigrenaderide diviisist "Gotz von Berlichingen" ja teised. Ja taktikaliste küsimuste vastu tunti alati huvi.

Loo jutustaja: Rolands Kovtuņenko ir tiešs Mores kauju dalībnieks un precīzi aprakstīja vēstures notikumus ne tikai balstoties uz sevis pieredzēto, bet arī uz arhīva
Kasutatud allikad ja viited:

Rolands Konvtunenko „Laulmata sõdurid. Lahingohvitseri lugu“. R: Aplis. 2004.

IMG_20200804_154053.jpg

Seotud objektid

Moresi lahingu mälestuspark

Park loodi endisele lahingupaigale More valla keskuses, kus Teise maailmasõja 1944. aasta kahel esimesel nädalal peeti suuri lahinguid, mis hoidsid strateegiliselt loodud kaitseliini ja takistasid Punaarmeel Riiale tungida, mõjutades seeläbi edasist ajaloo kulgu.

Siin saab näha sõjaaegsete reliikviate fragmente ja punkripaiku. More'i lahingute memoriaalpargis asub skulptor H. Sprincise loodud mälestuskivi ja graniidist 186 sõduri nimega mälestustahvel.

Punaarmee vennaskonna kalmistu More

Punaarmee sõjaväekalmistu asub More'i läbiva peatee ääres. See on viimne puhkepaik umbes 2000 More'i lahingus langenud sõdurile. 1974. aastal haljastati kalmistu ja avati skulptor B. Grīsle loodud monument.

More Lahingu Muuseum

Muuseum asub Mores maantee V319 ääres. See on pühendatud More lahingule, mis peeti 1944. aasta sügisel Punaarmee üksuste ja Saksa armee Läti leegioni vahel. Muuseumis on välja pandud lahinguväljamakett, relvad, autasud, sõdurite vormiriietused ja sõjavarustus. Muuseumi ja mälestuspargi rajasid Läti leegioni endised sõdurid, kes olid More lahingust osa võtnud. Mälestuspargis võib tutvuda kaevikute, punkrite ja lahingupaigaga. Sõjategevus More maastikul oli vaid osa Punaarmee Balti pealetungi ulatuslikust operatsioonist, milles osales kokku 900 000 sõdurit ja kus kasutati palju sõjatehnikat. More ümbruses asus osa Saksa armee kaitserajatiste süsteemist, kus Läti leegionärid takistasid Punaarmee läbimurret Riia suunas. See võimaldas Saksa armeel oma väed Eestist tagasi tõmmata ja vältida lüüasaamist. Punaarmee juhid arvasid, et vaenlase vastupanu More lähistel on lühiajaline ning jätkasid kangekaelselt oma ettevalmistamata ja koordineerimata rünnakuid ning kandsid suuri kaotusi. Maastikueelistel ja Läti leegionäride lahingusuutlikkusel oli oluline roll edaspidises sõjategevuses. Mores asuvad Läti leegionäride vennaskalmistu ja Punaarmee sõdurite kalmistu.