Tunnustamata sõdurid. Lahinguohvitseri lugu.

Mores latviešu leģionāru brāļu kapi. Foto: Edgars Ražinskis. 2020

Moresi lahing on episood Teise maailmasõja lõpust, millel oli suur tähtsus sõja edasises kulgemises Läti territooriumil. Moresi lahing tähistab sõda Sigulda kaitseliinis Moresi valla territooriumil, mis toimus 25. septembrist 5. oktoobrini 1944. aastal. Sigulda kaitseliini umbes 12 km pikkustes kaevikutes peatasid Läti Leegioni 19. diviisi sõdurid, kes pidasid 10 päeva jooksul raskeid lahinguid 10-15-kordse vastase lüüasaamisega, suunas liikunud puna-/nõukogude armee üksused. Riia.

"2001. Juulis külastas Morit Bundeswehri major koos kaaslasega. Peamine huvi oli Teise maailmasõja taktika vastu. Sõjaajaloo järgi on teada, et 19. Läti Grenaderidiviisi More'i ründas üks tuntumaid Vene diviisi, mille ülemaks oli gen. Šatilov. Selle diviisi sõdurid olid väga hästi koolitatud ja kasutasid sakslaste rünnakutaktikat. Moré sai lüüa ja see pakkus sakslastele huvi. Peamisteks teemadeks arutati võitlustaktikat. Esimest korda kuulsid nad mõnest aspektist Saksa ohvitseridena, mis tähendab, et nad on pärast Teist maailmasõda palju kaotanud. Näiteks see, et Moresi lahingu ajal ei olnud kompanii komandopunkt traditsiooniliselt esimesel lahinguliinil, nagu õpetas saksa koolkond, oli neile uus. Tankitõrjerelvad õigustasid end kaitserelvana rindel. Venelased kasutasid rünnakul tankitõrjerelva, kaasates selle esimesse ešeloni, kuid Saksa väed kasutasid seda taktikalist lahendust juba sõja alguses. See polnud neile midagi uut. Morit külastasid ka Teise maailmasõja liikmed - mehed kindral Steineri tankikorpusest, tankidiviisist "Wiking", tankigrenaderide diviisist "Gotz von Berlichingen" jt. Ja taktikaliste küsimuste vastu on alati olnud huvi. ”

Loo jutustaja: Rolands Kovtuņenko ir tiešs Mores kauju dalībnieks un precīzi aprakstīja vēstures notikumus ne tikai balstoties uz sevis pieredzēto, bet arī uz arhīva
Kasutatud allikad ja viited:

Roland Convintenko “Chilled Soldiers. Lahinguohvitseri lugu. ”R: Ring. 2004. aasta.

IMG_20200804_154032.jpg
IMG_20200804_154053.jpg

Seotud objektid

Moresi lahingu mälestuspark

Park loodi endisesse lahingupaika More kihelkonna keskusesse, kus Teise maailmasõja 1944. aasta kahel esimesel nädalal peeti suuri lahinguid, hoides kinni strateegiliselt loodud kaitseliinist ja takistades Punaarmee läbimurdmist Riiga. mõjutades seega ajaloo edasist kulgu.

Sõjaaegsete reliikviate ja punkrikohtade fragmente näete siit. Battles of More'i mälestuspargis asuvad skulptor H. Sprincise loodud mälestuskivi ja graniidi sisse raiutud 186 sõdurinimega mälestustahvel.

 
Punaarmee vennaskonna kalmistu More

Punaarmee sõjaväekalmistu asub More’i läbiva peatee servas. See on viimane puhkepaik ligikaudu 2000 More'i lahingus hukkunud sõdurile. 1974. aastal haljastati kalmistu ja avati skulptor B. Grīsle monument.

 
Läti leegionäride vennaskonna kalmistu

Sigulda-More maantee poolses küljes asub Teise maailmasõja Läti leegionäride vendade kalmistu, kuhu on maetud 25. septembrist 6. oktoobrini 1944 toimunud More'i lahingutes hukkunud 117 sõdurit.

Ümbermatmine, haljastus ja muud parendustööd tehti aastatel 1988–1995. Skulptor A. Jansonsi valmistatud monument avati 11. novembril 1990. Iga aasta septembri viimasel laupäeval toimub langenud sõdurite mälestustseremoonia.

 
More Lahingu Muuseum

Muuseum asub Mores maantee V319 ääres. See on pühendatud More lahingule, mis peeti 1944. aasta sügisel Punaarmee üksuste ja Saksa armee Läti leegioni vahel. Muuseumis on välja pandud lahinguväljamakett, relvad, autasud, sõdurite vormiriietused ja sõjavarustus. Muuseumi ja mälestuspargi rajasid Läti leegioni endised sõdurid, kes olid More lahingust osa võtnud. Mälestuspargis võib tutvuda kaevikute, punkrite ja lahingupaigaga. Sõjategevus More maastikul oli vaid osa Punaarmee Balti pealetungi ulatuslikust operatsioonist, milles osales kokku 900 000 sõdurit ja kus kasutati palju sõjatehnikat. More ümbruses asus osa Saksa armee kaitserajatiste süsteemist, kus Läti leegionärid takistasid Punaarmee läbimurret Riia suunas. See võimaldas Saksa armeel oma väed Eestist tagasi tõmmata ja vältida lüüasaamist. Punaarmee juhid arvasid, et vaenlase vastupanu More lähistel on lühiajaline ning jätkasid kangekaelselt oma ettevalmistamata ja koordineerimata rünnakuid ning kandsid suuri kaotusi. Maastikueelistel ja Läti leegionäride lahingusuutlikkusel oli oluline roll edaspidises sõjategevuses. Mores asuvad Läti leegionäride vennaskalmistu ja Punaarmee sõdurite kalmistu.