Moresi lahing
Moresi lahing oli Teise maailmasõja ajal üks ägedamaid lahinguid Läti territooriumil. Neis lõi Läti leegioni 19. diviis tagasi Punaarmee katsed Riiga tungida, mis võimaldas Saksa vägede Eestist väljaviimist. Lahingud kestsid 25. septembrist 1944 kuni 6. oktoobrini 1944. Leegionärid tõrjusid kangelaslikes lahingutes Punaarmee kümnekordse kaotuse.
1944. aasta sügisel oli Punaarmee okupeerinud kogu Latgale, koondanud oma väed Lubāna poolele ja moodustanud piigi Liivi lahe suunas eesmärgiga eraldada Saksa armee Nord Lõuna-Eestis ja lõhestada. 16. armee. Punaarmeele astus vastu 18. Saksa armee, sealhulgas Läti leegioni 19. diviis, mis alustas Lubānsi järve juurest, taandus seejärel Barkava, Aiviekste ja Ranka lahingutesse ning jõudis Vecpiebalga, Drusti, Sērmūkši, Skujeni ja Nītauri kaudu Vechesse. .
25. septembril 1944. aastal hõivas 19. diviis Moresi valda rajatud Sigulda kaitsepositsioonid. Toimus viis ägedat lahingut. Üheksa Punaarmee pataljoni saadeti Moresi kesklinnas kahele dekoratiivpositsioonile, rünnakuid toetasid suurtükivägi, lennundus ja tankid. Leegionärid hävitasid tankitõrje rusikatega 4 tanki. Suurtükimürskude puudumise tõttu pidid Läti leegionärid oma positsioone kaitsma kaks päeva pidevas ja üliraskes lähivõitluses.
28. septembril õnnestus Punaarmeel Kārtūži lähedal leegionäridele tungida. Järgmisel päeval sai kuue Saksa kahuri toel vasturünnakul paus kinni. Paljud punaarmeelased ja nende rügemendi ülem langesid. Järgmiste päevade rünnakud muutusid nõrgemaks ja 30. septembril oli Moresi lahing läbi. Läti leegionärid olid oma maal oma ülesande täitnud – vastane peatati. Ööl vastu 5.–6. oktoobrit lahkus 19. diviis käsul Sigulda kaitsepositsioonidelt ning 6. oktoobril hõivas Punaarmee lisajõududega tühjad Moresi kaevikud.
Hukkunud Läti sõdurite arv oli umbes 200, haavatuid umbes 650, samas kui Punaarmee kaotas umbes 2700 inimest ja 10 000 haavatut, hävitati viis tanki T-34 ja tulistati alla üks pommitaja IL-2. Moresi lahing on ilmekas näide Läti sõduri julgusest ja kangelaslikkusest, mida on tõestanud sajandeid.
Rohkem teabeallikaid
1. Moresi lahingumuuseumi veebisait. Kättesaadav: http://www.moresmuzejs.lv/index.php?nod=21 [vaadatud 08.05.2021].
2. Riiklike relvajõudude koduleht. Kättesaadav: https://www.mil.lv/lv/latvijas-neatkaribas-kars [vaadatud 08.05.2021].
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Moresi lahingu mälestuspark
Park loodi endisesse lahingupaika More kihelkonna keskusesse, kus Teise maailmasõja 1944. aasta kahel esimesel nädalal peeti suuri lahinguid, hoides kinni strateegiliselt loodud kaitseliinist ja takistades Punaarmee läbimurdmist Riiga. mõjutades seega ajaloo edasist kulgu.
Sõjaaegsete reliikviate ja punkrikohtade fragmente näete siit. Battles of More'i mälestuspargis asuvad skulptor H. Sprincise loodud mälestuskivi ja graniidi sisse raiutud 186 sõdurinimega mälestustahvel.
Punaarmee vennaskonna kalmistu More
Punaarmee sõjaväekalmistu asub More’i läbiva peatee servas. See on viimane puhkepaik ligikaudu 2000 More'i lahingus hukkunud sõdurile. 1974. aastal haljastati kalmistu ja avati skulptor B. Grīsle monument.
More Lahingu Muuseum
Muuseum asub Mores maantee V319 ääres. See on pühendatud More lahingule, mis peeti 1944. aasta sügisel Punaarmee üksuste ja Saksa armee Läti leegioni vahel. Muuseumis on välja pandud lahinguväljamakett, relvad, autasud, sõdurite vormiriietused ja sõjavarustus. Muuseumi ja mälestuspargi rajasid Läti leegioni endised sõdurid, kes olid More lahingust osa võtnud. Mälestuspargis võib tutvuda kaevikute, punkrite ja lahingupaigaga. Sõjategevus More maastikul oli vaid osa Punaarmee Balti pealetungi ulatuslikust operatsioonist, milles osales kokku 900 000 sõdurit ja kus kasutati palju sõjatehnikat. More ümbruses asus osa Saksa armee kaitserajatiste süsteemist, kus Läti leegionärid takistasid Punaarmee läbimurret Riia suunas. See võimaldas Saksa armeel oma väed Eestist tagasi tõmmata ja vältida lüüasaamist. Punaarmee juhid arvasid, et vaenlase vastupanu More lähistel on lühiajaline ning jätkasid kangekaelselt oma ettevalmistamata ja koordineerimata rünnakuid ning kandsid suuri kaotusi. Maastikueelistel ja Läti leegionäride lahingusuutlikkusel oli oluline roll edaspidises sõjategevuses. Mores asuvad Läti leegionäride vennaskalmistu ja Punaarmee sõdurite kalmistu.
Seotud lood
Tunnustamata sõdurid. Lahinguohvitseri lugu.
Moresi lahing on episood Teise maailmasõja lõpust, millel oli suur tähtsus sõja edasises kulgemises Läti territooriumil. Moresi lahing tähistab sõda Sigulda kaitseliinis Moresi valla territooriumil, mis toimus 25. septembrist 5. oktoobrini 1944. aastal. Sigulda kaitseliini umbes 12 km pikkustes kaevikutes peatasid Läti Leegioni 19. diviisi sõdurid, kes pidasid 10 päeva jooksul raskeid lahinguid 10-15-kordse vastase lüüasaamisega, suunas liikunud puna-/nõukogude armee üksused. Riia.