More'i lahingud
More lahing oli üks ägedamaid lahinguid Läti territooriumil Teise maailmasõja ajal. Selles tõrjus Läti Leegioni 19. diviis Punaarmee katsed Riia alla murda, mis võimaldas Saksa vägedel Eestist lahkuda. Lahing kestis 25. septembrist kuni 6. oktoobrini 1944. Leegionärid tõrjusid kangelaslikes lahingutes kümnekordselt ülekaaluka Punaarmee jõu.
1944. aasta sügisel okupeeris Punaarmee kogu Latgale, koondas oma väed Lubāna poolele ja moodustas Liivi lahe suunas rünnaku eesotsa eesmärgiga lõigata ära Lõuna-Eestis asuvad Saksa armeegrupi Nord osad ja 16. armee. Punaarmeele pani vastu Saksa 18. armee, sealhulgas Läti Leegioni 19. diviis, algul Lubāna järve ääres, seejärel taandudes Barkava, Aiviekste ja Ranka lahingutes, kuni jõuti läbi Vecpiebalga, Drusti, Sērmūkšiei, Skujeni ja Nītauri More'i.
25. septembril 1944 hõivas 19. diviis Morese kihelkonda ehitatud Sigulda kaitsepositsioonid. Viis päeva kestsid ägedad lahingud. Morese kesklinnas asuvatele kahele kompaniikaitsega positsioonile saadeti üheksa Punaarmee pataljoni, rünnakuid toetasid suurtükivägi, lennundus ja tankid. Leegionärid hävitasid tankitõrjekahuritega 4 tanki. Suurtükimürskude puudumise tõttu pidid Läti leegionärid oma positsioone kaitsma kaks päeva pidevas ja äärmiselt raskes lähivõitluses.
28. septembril õnnestus Punaarmeel murda läbi leegionäride positsioonidest Kārtuži lähedal. Järgmisel päeval likvideeriti kuue Saksa rünnakukahuri toel läbimurre vasturünnakus. Langesid paljud Punaarmee sõdurid ja nende rügemendiülem. Järgnevatel päevadel rünnakud nõrgenesid ja 30. septembril oli More lahing läbi. Läti leegionärid olid oma missiooni omal maal täitnud - vaenlane oli peatatud. Ööl vastu 5. oktoobrit lahkus 19. diviis käsu peale Sigulda kaitsepositsioonidelt ja 6. oktoobril hõivas Punaarmee koos abivägedega tühjad More kaevikud.
Langenud Läti sõdurite arv oli umbes 200, haavatute arv umbes 650, samas kui Punaarmee kaotas umbes 2700 langenut ja 10 000 haavatut, hävitati viis T-34 tanki ja tulistati alla üks IL-2 pommitaja. More lahing on elav näide Läti sõduri julgusest ja kangelaslikkusest, mida on tõestatud sajandeid.
Rohkem teabeallikaid
1. Moresi lahingumuuseumi veebisait. Saadaval: http://www.moresmuzejs.lv/index.php?nod=21 [vaadatud 08.05.2021].
2. Riiklike relvajõudude veebisait. Saadaval: https://www.mil.lv/lv/latvijas-neatkaribas-kars [vaadatud 08.05.2021].
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Moresi lahingu mälestuspark
Park loodi endisele lahingupaigale More valla keskuses, kus Teise maailmasõja 1944. aasta kahel esimesel nädalal peeti suuri lahinguid, mis hoidsid strateegiliselt loodud kaitseliini ja takistasid Punaarmeel Riiale tungida, mõjutades seeläbi edasist ajaloo kulgu.
Siin saab näha sõjaaegsete reliikviate fragmente ja punkripaiku. More'i lahingute memoriaalpargis asub skulptor H. Sprincise loodud mälestuskivi ja graniidist 186 sõduri nimega mälestustahvel.
Punaarmee vennaskonna kalmistu More
Punaarmee sõjaväekalmistu asub More'i läbiva peatee ääres. See on viimne puhkepaik umbes 2000 More'i lahingus langenud sõdurile. 1974. aastal haljastati kalmistu ja avati skulptor B. Grīsle loodud monument.
More Lahingu Muuseum
Muuseum asub Mores maantee V319 ääres. See on pühendatud More lahingule, mis peeti 1944. aasta sügisel Punaarmee üksuste ja Saksa armee Läti leegioni vahel. Muuseumis on välja pandud lahinguväljamakett, relvad, autasud, sõdurite vormiriietused ja sõjavarustus. Muuseumi ja mälestuspargi rajasid Läti leegioni endised sõdurid, kes olid More lahingust osa võtnud. Mälestuspargis võib tutvuda kaevikute, punkrite ja lahingupaigaga. Sõjategevus More maastikul oli vaid osa Punaarmee Balti pealetungi ulatuslikust operatsioonist, milles osales kokku 900 000 sõdurit ja kus kasutati palju sõjatehnikat. More ümbruses asus osa Saksa armee kaitserajatiste süsteemist, kus Läti leegionärid takistasid Punaarmee läbimurret Riia suunas. See võimaldas Saksa armeel oma väed Eestist tagasi tõmmata ja vältida lüüasaamist. Punaarmee juhid arvasid, et vaenlase vastupanu More lähistel on lühiajaline ning jätkasid kangekaelselt oma ettevalmistamata ja koordineerimata rünnakuid ning kandsid suuri kaotusi. Maastikueelistel ja Läti leegionäride lahingusuutlikkusel oli oluline roll edaspidises sõjategevuses. Mores asuvad Läti leegionäride vennaskalmistu ja Punaarmee sõdurite kalmistu.
Seotud lood
Tundmatud sõdurid. Lahinguohvitseri lugu.
More lahing on Teise maailmasõja viimase etapi episood, millel oli suur tähtsus sõja edasises käigus Läti territooriumil. More lahing viitab vaenutegevusele, mis toimus 25. septembrist kuni 5. oktoobrini 1944 Sigulda kaitseliinil More valla territooriumil. Sigulda kaitseliini umbes 12 km pikkustes kaevikutes pidasid Läti Leegioni 19. diviisi sõdurid 10 päeva jooksul raskeid lahinguid 10–15-kordse vaenlase ülekaaluga, peatades Punaarmee/Nõukogude armee üksuste edasitungi Riia suunas.