Leegionär Andrejs Apsītise pärand Remte metsas
Kuramaa metsadest leitakse aeg-ajalt Teise maailmasõja tõendeid, kuna sõjareliikviate ja ajalooliste muististe entusiastid külastavad Kuramaa metsi ja põlde metallidetektoritega väga sageli. 2021. aasta alguses leiti Salduse vallas Remte poolel metsa maetud laskemoonakastist mitmesuguseid dokumente, mis kinnitasid kuulumist Läti Leegioni 19. diviisi, samuti ühe sõduri isiklikke asju. Need olid maas lebanud 76 aastat.
2021. aasta alguses leiti Salduse vallas Remte piirkonnas metsa maetud laskemoonakastist mitmesuguseid dokumente, mis tõendasid kuulumist Läti Leegioni 19. diviisi, samuti sõdur Andrejs Apsītise isiklikud asjad. Need olid maas lebanud 76 aastat.
Kõige tõenäolisemalt maeti kast Remte metsa 1945. aasta mai alguses. Sel ajal toimusid sellel poolel Kuramaa viimased lahingud ja seal asus ka Läti Leegioni 19. diviisi peakorter. Lisaks dokumentidele oli kastis ka palju isiklikke asju, mis iseloomustavad ka inimest ennast, näiteks päeviku esimesel lehel on kirjutatud Aleksandrs Čakase luuletus "Aken nutab udus" ning sinna pandi ka raha - nii riigimargad kui ka tšervonetid, fotofilmid, vormimärgid, õmblustarbed.
Moonakastis olid ka hügieenitarbed – hambahari ja pudel hambapastat, mis oli säilitanud oma lõhna.
Karbist leitud elulugu viitab sellele, et see kuulus Andrejs Apsītisele. Tema isa Hermanis Apsītis oli Läti justiitsminister aastatel 1934–1940, kannatas repressioonide all ja hukkus 1942. aastal. Samal ajal on tema poja Andreja kohta praegu vähe teavet.
„On teada, et ta elas kuni 1996. aastani ja suri Riias, aga see järelejäänud periood sõja lõpust kuni surmapäevani vajaks veel uurimist. Oleks suurepärane, kui ka tema sugulased leitaks,“ tunnistab ajaloolane Jānis Tomaševskis.
Samuti jääb lahtiseks küsimus, miks Andrejs Apsītis pole seda maetud laskemoonakasti ise veel avastanud.
CIA materjalid näitavad, et agent „Tilbury” on endine Läti Leegioni ohvitser Andrejs Apsītis (1919–1996), kes pärast Teist maailmasõda oli ka Riikliku Julgeolekukomitee (KGB) agent hüüdnime „Cīrulis” all. Teisisõnu, Apsītis oli topeltagent, kelle roll CIA ja KGB spionaažimängus on siiani ebaselge.
https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/kurzemes-mezos-atrod-2-pasaules-kara-laika-liecibas.a400911/
https://www.delfi.lv/news/national/politics/noslepumainais-beglis-baltijas-jura-kurzeme-atrastas-kastes-ipasnieks-izradas-dubultagents-tilbury.d?id=53147779
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse mälestusmärk
Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse sõdurite mälestusmärk asub Kaulači poolmõisa talu varemetes umbes 100 meetrit maanteest edelas.
17. märtsil 1945 algas viimane Punaarmee pealetungi katse Kuramaal. Eesti 8. laskurkorpuse 7. laskurdiviisi ülesanne oli jõuda Blidene jaamast lääne pool Riia-Liepaja raudteeliini ja kindlustada 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse rünnakut Gaiki suunas. 17. märtsi õhtuks jõudis 354. laskurirügement läbi metsa Kaulači poolmõisast lõuna pool raudteele ja jätkas rünnakuid loode suunas, jõudes Pikuliai majade juurde. Kaulači poolmõisas ja kaugemal kirdes asusid saksa Burg-Stellung'i positsioonid, mida kaitsesid 329. jalaväediviisi üksikud üksused. Kogu 18. märtsi päeva jooksul jätkusid 354. laskurirügemendi rünnakud edutult.
18. märtsi õhtul asendas 354. laskurirügementi 27. laskurirügement. Rünnakus tuli kasutada ka 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse 7. mehhaniseeritud brigaadi eelüksust, 1. motoriseeritud pataljoni koos ühe tankikompaniiga. 19. märtsi õhtuks olid nõukogude väed kontsentreeritud rünnakuga vallutanud Kaulauchi poolmaasooli, hõivates osa sakslaste rajatud kaitseliinist domineerival kõrgendikul.
Kuni 1945. aasta märtsi lõpuni jätkusid 8. Eesti laskurkorpuse ja 3. mehhaniseeritud korpuse rünnakud Wikstraute ja Remte suunal, kuid edutult.
Lahingute ajal asus Kaulači poolkinnistul eri tasandite staap ja 1975. aasta mais avati seal mälestuskivi.
Remte mõisahoone ja park
Remte mõisa loss (saksa keeles Remten) on Remte linnas asuv mõisahoone. Remte mõisa hooned ja park on riiklikud mälestised. Mõisas asub Remte põhikool. Remte mõisa loss ehitati 1800. aastal Berliini klassitsistlikus stiilis mõisa toonasele omanikule, krahv Karl Medemile.
Teise maailmasõja lõpus paiknes Remte mõisas ja selle ümbruses Saksa armeegrupi Läti leegioni 19. diviis.
