Leegionäri Andrej Apsīši pärand Remte metsas
Kurzeme metsadest leitakse aeg-ajalt tõendeid Teisest maailmasõjast, sest sõjajäänuste ja ajaloolise antiigi austajad käivad metallidetektoritega Kurzeme metsi ja põlde väga sageli. 2021. aasta alguses leiti Saldus maakonnas Remte-poolses metsas metsa maetud laskemoonakastist erinevaid dokumente, mis osutusid Läti Leegioni 19. diviisi kuulumiseks, samuti sõduri isiklikke asju. Nad olid maas lebanud 76 aastat.
2021. aasta alguses leiti Saldus maakonnas Remte-poolses metsas metsa maetud laskemoonakastist erinevaid dokumente, mis kinnitasid kuulumist Läti Leegioni 19. diviisi, samuti sõdur Andrejas Apsīši isiklikke asju. Nad olid maas lebanud 76 aastat.
Suure tõenäosusega maeti kast Remte metsa 1945. aasta mai alguses. Sel pool toimusid toona viimased lahingud Kuramaas ja seal asus ka Läti Leegioni 19. diviisi staap. Lisaks dokumentidele oli karbis ka palju isiklikke asju, mis kirjeldavad inimest ennast, näiteks on päeviku esimesel leheküljel Aleksandr Chaka luuletus "Miglā asaro logas", pandi ka raha - nii Reichsmarke kui ka tšervontsi, fotofilmid, vormiõmblused, õmblustarbed.
Laskemoonakasti pandi ka hügieenitarbed - hambahari ja anum, milles oli lõhna säilitanud hambapasta.
Karbist leitud elulugu viitab sellele, et see kuulus Andrej Apsītisele. Tema isa Hermanis Apsītis oli aastatel 1934–1940 Läti justiitsminister, kannatas repressioonide all ja tapeti 1942. aastal. Seevastu poeg Andrejast on praegu uudiseid vähe.
"Teada on, et ta elas 1996. aastani ja suri Riias, aga seda sõja lõpust kuni surmapäevani jäänud ajavahemikku tuleks veel uurida. Tore oleks, kui leiaksime ka tema sugulased," tunnistab ajaloolane. Jānis Tomaševskis.
Samuti jääb lahtiseks küsimus, miks Andrejs Apsītis pole seni seda maetud laskemoonakasti ise välja kaevanud.
https://www.lsm.lv/raksts/zinas/latvija/kurzemes-mezos-atrod-2-pasaules-kara-laika-liecibas.a400911/
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse mälestusmärk
Punaarmee 8. Eesti Laskurkorpuse sõdurite mälestusmärk asub Kaulači poolmõisa talu varemetes umbes 100 meetrit maanteest edelas.
17. märtsil 1945 algas viimane Punaarmee pealetungi katse Kuramaal. Eesti 8. laskurkorpuse 7. laskurdiviisi ülesanne oli jõuda Blidene jaamast lääne pool Riia-Liepaja raudteeliini ja kindlustada 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse rünnakut Gaiki suunas. 17. märtsi õhtuks jõudis 354. laskurirügement läbi metsa Kaulači poolmõisast lõuna pool raudteele ja jätkas rünnakuid loode suunas, jõudes Pikuliai majade juurde. Kaulači poolmõisas ja kaugemal kirdes asusid saksa Burg-Stellung'i positsioonid, mida kaitsesid 329. jalaväediviisi üksikud üksused. Kogu 18. märtsi päeva jooksul jätkusid 354. laskurirügemendi rünnakud edutult.
18. märtsi õhtul asendas 354. laskurirügementi 27. laskurirügement. Rünnakus tuli kasutada ka 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse 7. mehhaniseeritud brigaadi eelüksust, 1. motoriseeritud pataljoni koos ühe tankikompaniiga. 19. märtsi õhtuks olid nõukogude väed kontsentreeritud rünnakuga vallutanud Kaulauchi poolmaasooli, hõivates osa sakslaste rajatud kaitseliinist domineerival kõrgendikul.
Kuni 1945. aasta märtsi lõpuni jätkusid 8. Eesti laskurkorpuse ja 3. mehhaniseeritud korpuse rünnakud Wikstraute ja Remte suunal, kuid edutult.
Lahingute ajal asus Kaulači poolkinnistul eri tasandite staap ja 1975. aasta mais avati seal mälestuskivi.
Remte mõisahoone ja park
Remte mõisa loss (saksa keeles Remten) on Remte linnas asuv mõisahoone. Remte mõisa hooned ja park on riiklikud mälestised. Mõisas asub Remte põhikool. Remte mõisa loss ehitati 1800. aastal Berliini klassitsistlikus stiilis mõisa toonasele omanikule, krahv Karl Medemile.
Teise maailmasõja lõpus paiknes Remte mõisas ja selle ümbruses Saksa armeegrupi Läti leegioni 19. diviis.
