Alfred Leja mälestused, luuletaja

„Venelased sisenesid Lätti 18. juulil 1944 Šķaune lähedal. Juulis-septembris kutsuti 1927. ja 1928. aastal sündinud noormehed õhuväkke. See oli sakslaste järjekordne reetmine läti rahva vastu. Ainult venelaste kiire edasitung läände päästis Aizvīķi noormehed, sealhulgas nende ridade autori, sisuliselt Saksa armees teenistusest.“

Paljud meie koolikaaslased jäid eluks ajaks võõra maa lahinguväljadele lebama, mõistmata, mille nimel nad oma elu ohverdasid. Paljud kadusid Siberi avarustes ja Gulagi laagrites, peas unistus kodumaast. Paljud elavad siiani võõral maal, kus nad on juured liiga sügavale ajanud, et need välja juurida ja Aizvīkisse naasta, kus neid enam keegi ei oota.

LEJA Alfred – haridustöötaja, sportlane, publitsist.

Sündis 24. augustil 1927 Poļis Kalētu vallas. Õppis Aizvīķi mittetäielikus keskkoolis, lõpetas Kazdanga Põllumajandustehnikumi (1948) ja Riikliku Kehakultuuri Instituudi (1958).

Ta on kirjutanud järgmised raamatud: „Noored, lähme jalutama“ (1962), „Oh, kui mul oleksid Dāliņši jalad“ (I köide 1997, II köide 2004), „Kui tore Kazdangas“ (1999), „Vārpa spordiseltsi ajalugu“ (1999), „Lõputu valgusevool langeb igaveseks“ (2000), „Koolidirektori päevik“ (2001), koos Andris Zankovskisega „Kuigi mu juustes on härmas“ (2002), „Oli kord Aizvīķi vald“ (2004), „Milline taevas Kuramaas“ (2007), „Kazdanga park ja selle jumal“ (2008), „Leekivate südametega“ (2009), „Aizpute sport“ (2009). Ta on osalenud raamatute „Loominguline töö“ (1967 Moskvas) ettevalmistamisel, samuti „Läti spordi ajaloo“ (1994) ja „Läti olümpiamängude ajaloo“ (2003) väljaandmisel.

Autasud: Rahvusvaheline Luda Bērziņši auhind (2001, 2003, 2005, 2007, 2009), NSVL kehakultuuri teeneline tegelane (1957), üleliidulise põllumajandusnäituse kuldmedal (1955, 1957), Läti NSV teeneline treener (1962), põllumajanduse teeneline tegelane (1963), rahvahariduse teeneline tegelane (1989), Kolme Tähe ordeni kuldne aumärk (1996), Läti Spordiveteranide Liidu aumärk (1997), Läti Spordivalitsuse aumärk (1998), Läti Olümpiakomitee aumärk (2003), Läti Riigikaitsefondi Lāčplēsise kavaleri aumärk (2003), Isamaa auhinna laureaadi, maailmarekordiomaniku Jānis Daliņši 100. aastapäeva lauamedal (2004), Läti Spordiveteranide Liidu pronksmedal spordiauhinna medal (2005) ja hõbemedal (2007). Kazdanga koguduse auväärne auväärt laekur (2005).

Kantud Läti NSV Riikliku Agrotööstuskomitee Õpetusmetoodikakabineti välja antud brošüüri "Külvaku igaüks maale nii palju kui võimalik" (1990) ja Rootsi Ajaloomuuseumi korraldatud konkursil tunnustatud 24 Läti haridustöötaja nimekirja - rahvusvaheline projekt "Läänemere-äärsete riikide õpetajate elulood", mis avaldati rootsi, soome, eesti ja läti keeles. Autasustati riikliku stipendiumiga elutööpanuse eest Läti spordi arendamisse.