Aivzvíkisti Alfred Leja mälestused
Endise lennuväe Alfred Leja mälestused raamatust "Igavesti sajab lõputu oja".
Aizvīki ja Aizvīki elanikud said palju kannatada ka II maailmasõja suurriikide veskites.
Alfred Leja kirjutab oma mälestustes:
"Venelased sisenesid Lätti 18. juulil 1944 Škaune lähedal. Juulis-septembris võeti 1927. ja 1928. aastal sündinud noormehed lennuväkke. See oli järjekordne sakslaste reetmine läti rahva vastu. Vaid õhujõudude kiire edasitung. Läänevenelased päästsid põhimõtteliselt Aizvīki noormehed, sealhulgas nende ridade autori Saksa sõjaväeteenistusest.
Paljud meie koolikaaslased jäid eluks ajaks võõraste maade sõjaväljadele magama, mõistmata, mille nimel nad oma elu ohverdasid. Paljud kadusid Siberi avarustesse ja Gulagi laagritesse, unistus emamaast peas. Paljud elavad siiani võõral maal, kuhu nad on istutanud liiga sügavad juured, et need lahti kiskuda ja naasta Aizvīkisse, kus neid keegi ei oota."
LEJA Alfreds – pedagoog, sportlane, publitsist.
Sündis 24.08.1927. Kalētu vald Poolas. Õppis Aizvīkai nooremkoolis, lõpetas K azdanga Põllumajandustehnikumi (1948), Riikliku Kehakultuuri Instituudi (1958).
Kirjutas raamatud: Jaunieši, soļiosim (1962), Oh, kui mul oleks Dāliņase jalad (I 1997, II d. 2004), Kui tore on Kazdangis (1999), Spordiliidu Vārpa ajalugu (1999) ), Igavesti sajab lõputut valgusvoogu ( 2000), Koolidirektori päevik (2001), koos Andri Zankovskiga Kaut ar sarma vizmo matos (2002), Oli kord Aizvīķu vallas (2004), Kāda danga Kurzemes ( 2007), Kazdanga park ja selle jumal (2008), Leekivate südametega (2009), Aizpute sporto (2009). Osalenud raamatu Loominguline töö (1967 Moskvas), samuti Läti spordiajaloo (1994), Läti olümpiaajaloo (2003) väljaandmisel.
Auhinnad: rahvusvaheline Luda Berzisna auhind (2001, 2003, 2005, 2007, 2009), NSVL kehakultuuri auhind (1957), üleliidulise põllumajandusnäituse kuldmedal (1955, 1957), LPSR Teenetud koolitaja Agriculture Award (1962) (1963) , Suurepärane rahvaharidustöö (1989), Kolme Tähe ordeni kuldmedal (1996), Läti Spordiveteranide Liidu aumärk (1997), Läti Spordivalitsuse aumärk ( 1998), Läti Olümpiakomitee aumärk (2003), Läti riigikaitse Lāčplēsise kavaleri aumedal (2003), maailmarekordimehe Jānis Daliņši 100. aastapäeva tabeli medal (2004), olümpiamängude pronksmedal. Läti Spordiveteranide Liidu spordiauhind (2005) ja hõbemedal (2007). Kazdanga valla preemia au Kazdangsnieks (2005).
Sisaldub LPSR Riikliku Agrotööstuskomitee Õppemetoodilise Kabineti poolt välja antud brošüüris Las kõik külvavad maale (1990) ja 1999. aastal ilmunud 24 Läti pedagoogi hulka, keda tunnustati Rootsi korraldatud konkursil. Ajaloomuuseum - rahvusvaheline projekt Õpetajate elulood Läänemere-äärsetes maades, ilmus rootsi, soome, eesti ja läti keeles. Määrati riigi stipendium eluaegse panuse eest Läti spordi arengusse.
http://vardnica.aizpute.lv/23-personas-l/351-leja-alfreds
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Tõendid 2. maailmasõjast Aizvikai pargis
Aizvīkai mõisapark asub Gramzda vallas Aizvīkis, vaid mõne kilomeetri kaugusel Leedu piirist.
Aivvikai pargis on siiani hästi näha II maailmasõja aegsete punkrite ja kaevikute kohad. Üks relvaliikidest oli Katyusha raketiheitesüsteem. Mitmed sellised raketiheitmissüsteemid asusid Aizvīki pargis ka pärast II maailmasõja lõppu ja need kohad (caponieri) on looduses selgelt nähtavad.
See ainulaadne, saladuste ja legendidega kaetud metsapark tekkis 19. sajandi lõpus Aizvīkai mõisapargina, kui mõisaparun von Korff kattis lähedal asuva künkliku maa männi- ja kuusemetsaga. Hiljem rajati 40 ha suurusele alale jalutusrajad, istutati ka teisi puuliike ja rajati faasaniaed.
Lisaks maalilistele metsamaastikele on siin ka puidust muinasjutulised ja muinasjutulised kujundid ning kiviskulptuurid, mis jutustavad reisijatele Aizvīki ajaloo sündmustest ning tähistavad pargis olevaid kultuuri- ja ajaloolisi paiku. Parki on loodud ka Roheline klass.
Aizvīkai mõisapargi kultuuri- ja ajaloopärandi põhjalikumaks tundmaõppimiseks soovitame kasutada giidi teenuseid.
