Sõjaväearsti kolonel Kenstavičiuse mälestused Leedu iseseisvussõdadest
Mälestused edastavad kogemusi Lõuna-Leedus tegutsevast Leedu armee sõjaväehaiglast, lahingutest Poola armeega Suvalkias.
Kolonel Kenstavičiuse mälestused iseseisvusvõitlustest algavad rindele mineku kujundiga. Kolonel Kenstavičius kirjutab, et Vilkaviškisse rajati haavatute evakuatsioonipunkt, kuid ühendus Marijampolega oli halb, kuna mõlemad linnad olid ühendatud kitsarööpmelise raudteega ja rinde poole liikudes tuli haavatuid vankriga Seini transportida. Kokku kestis kolonel Kenstavičiuse teekond Kaunasest Seini kaks ja pool päeva, seda marsruuti pidi ja lahingute ajal tuli haavatuid evakueerida, mis oli selgelt liiga pikk aeg.
Rindel asuv sõjaväehaigla rajati lihtsasse ja vildakasse majja. Hiljem, kui Leedu armee edukalt ründas, kolis sõjaväehaigla Suwalki garnisonihaiglasse ja tingimused paranesid. See oli aga ajutine, sest pärast Poola üksuste rünnakust Suwalkist taganemist algasid taas keerulised tingimused haavatute evakueerimiseks.
Sõjaväearsti memuaarides on jäädvustatud kõige meeldejäävamad vigastused, enamasti need, mille järel sõdurid imekombel ellu jäid. Rõhutatakse, et haavatud sõdurite tuju oli üldiselt hea.
Suwalki mälestused kannavad lugeja Vilniuse baari, lahingutesse kindral L. Želigovski juhitud üksuste vastu, kus kirjeldatakse riietusjaama rajamist, mainitakse Trakai lahingut ning paarikümmet haavatud ja tapetud sõdurit.
- PLK LTN. GYD. L. KENSTAVIČIUS, Esmaabi rindel lahingutes poolakatega 1920. aastal, Sõjaarhiiv, VI kd, 1935, lk 129–137.
