Läti kaubalaevade surm Tallinna evakueerimise ajal Teise maailmasõja alguses

Kunagi oli kogu Soome lahe piir Eestis kunagi suletud ala, mida jälgisid valvsalt Nõukogude piirivalvurid. Piirivalvehoonete jäänused on metsas endiselt selgelt nähtavad ning Juminda neemele vaatamisväärsuseks on paigaldatud umbes 3-4 m pikkune metallist raketimula. Ilmselt üritas NSV Liit selliste visuaalsete võltsitud rakettide koopiatega petta vaenlase luurelennukeid, mis olid külma sõja ajal varustatud kaameratega ja püüdsid teada saada rannikukaitse saladusi. Iga 20 km kaugusel rannikul asusid piirivalvepostid, kus elas umbes 30 piirivalvurit. Öösel pidid nad täie soomukiga mööda rannikut patrullima ja kõik ei suutnud kohustuslikult läbida 15-20 km naabriposti piirkonda ja tagasi. Paljude jaoks oli selline teenistus ja öine patrullimine liiga raske ja nad ei suutnud seda taluda, nii et nad nõrgestasid sellisest teenistusest füüsiliselt nõrgemaid ... Seda ütleb üks mees, kes kunagi siin teenis ja piiri valvas.

Juminda poolsaare päris põhjapoolsel neemikul on püstitatud põhjalik graniidist mälestuskivi, mis tähistab traagilisi sündmusi, mis siin Teise maailmasõja alguses aset leidsid. Taganemisega pidi Nõukogude armee läbi viima suure mereoperatsiooni - evakueerima juba piiratud Tallinnast 190 laevaga inimesi ja varustust, mida ei saanud jätta kiiresti ründava Saksa armee hooleks. Sakslased planeerisid seda taganemist ja rajasid koos soomlastega teele suured miiniväljad, valmistasid ette pommitajad lendudeks juba okupeeritud Eesti osas ning paigutasid 150 mm kaldakahurpatarei Juminda poolsaarel kaldalt laevade väljalaskmiseks. Rünnakuks valmistusid ka Saksa kiirpaadid ja Soome torpeedopaadid Soome lahe põhjakaldal.

Laevade evakueerimine algas 27. augustil 1941 üsna halva ilmaga. Nõukogude laevu, mis suundusid Tallinna poole Kroonlinna suunas, ründasid Saksa ja Soome väed õhust ja merelt, tulistati suurtükiväega kaldalt. Suurte kaotuste all kannatanud laevakolonn peatus öösel miiniväljade ohtude tõttu. Teisel hommikul alustasid laevad uuesti liikumist ja rünnakud. Need võimsamate mootoritega sõjalaevad püüdsid Kroonlinna rannapatareidest võimalikult kiiresti katte alla saada ja tegelikult jäi suhteliselt väike hulk patrull -laevu valvama suhteliselt aeglast kaubalaevade kolonni. Mõned mereeksperdid usuvad, et paljud sõjalaevad põgenesid lihtsalt oma nahka päästma, jättes kõige aeglasemad kaubalaevad saatuse hooleks.

Kahe päeva jooksul uputati ja kadus Juminda poolsaare vastas 34 laeva, nii kaubandus kui sõda. Nende hulgas palju neid, kes veel hiljuti läksid merele iseseisva Eesti või Läti lipuga mastis. Siin on igavese puhkepaiga leidnud Läti kaubalaevastiku endised laevad Everita, Kalpaks, Ausma, Atis Kronvaldis, Kalpaks, Skrunda. Võimas jäämurdja Krišjānis Valdemārs puhkab siiani siin 100m sügavusel, pimeduses ja vaikuses. Vraki asukoht on nüüd hästi teada ja teada. Kahepäevase Tallinna mere evakueerimise käigus hukkus Soome lahe vetes umbes 12 400 inimest. On ajaloolasi, kes usuvad, et see on üks suurimaid tragöödiaid, mis II maailmasõja ajal merel juhtusid. Praegu on teada, et Soome lahe vetes kasutati Teise maailmasõja ajal umbes 60 000 meremiini.

Läti sõjaeelse mereväe lipulaeva Virsaitise nimi esineb teiste laevade nimede hulgas ka eraldi kiviplaadil. See uppus Soome ranniku lähedal Hanko evakueerimisoperatsiooni raames, mis toimus 1941. aasta novembri lõpus ja detsembri alguses. Laev põrkas ilmselt kokku miiniga ja uppus. Selle surma täpne asukoht on nüüd teada, rohkem kui aasta pärast Juminda tragöödiat.