Tukumsi varulennuvälja juhtimine 1990. aastatel.
Nõukogude okupatsioonivägede lahkumisega algas paljude endiste sõjaväebaaside rüüstamine. Nõukogude sõdurid püüdsid hävitada nii palju kui võimalik ja jätta infrastruktuur lagunenud seisukorda. Pärast vägede lahkumist jätkasid tsiviilisikud nende baaside rüüstamist ja endise sõjaväeinfrastruktuuri ekspluateerimist.
„Kui Vene armee 1. sektorist lahkus, võttis selle vara üle Läti Vabariigi Kaitseministeerium. Haldamine ei olnud alati edukas, kaitseministeerium lihtsalt keeldus mõnest Vene armee koletisest, sest haldamiseks oli ja on siiani raha puudus. Paljudes kohtades on lõhutud, kuid Tukumsi varulennuväli on renditud SIA Durbele, kes seda haldab. Nüüd algatab Riigikontroll kriminaalasja lennuvälja halva haldamise eest. NAF-i õhuväe ülem kolonel Kārlis Kīns ütles NRA-le: „Tänu sellele, et SIA Durbe haldab lennuvälja, on see töökorras ja spetsialistina võin öelda, et lennuk saab sinna igal ajal maanduda. Pealegi on kõik vahendid lennuvälja hooldusse investeerinud ainuüksi SIA Durbe. Kaitseministeerium pole lennuvälja hoolduseks sentigi andnud. Durbe aitab kaitsta territooriumi ka värviliste metallide varaste eest, sest paljud Vene sõjaväelased pole veel kuhugi lahkunud ja tunnevad territooriumi suurepäraselt – teavad, mida varastada.“ Laimonis Mucenieks, SIA Durbe peadirektor: «Kui ma lennuvälja ei haldaks, oleks see teine Vaiņode (Vaiņode lennuväli anti üle omavalitsusele ja on täielikult rüüstatud - JH). Entusiastist olen ma seda Läti riigi hüvanguks hooldamas, saamata sellest mingit materiaalset kasu, sest ma ei ole Läti tuleviku suhtes ükskõikne.» Riigikontroll leiab, et lennuvälja rüüstatakse. Riigikontroll ei ole rahul sellega, et SIA Durbele müüdi lennuvälja raja jaoks 1190 betoonplaati väga odavalt - umbes 12 m 2 betoonplaate, mis olid spetsiaalselt lennuväljade jaoks valmistatud, 12 lati tükk, kuigi nende turuhind on umbes 60 latti. Laimonis Mucenieks selgitas, et plaadid eemaldati lennuväljalt SIA Durbe ja kaitseministeeriumi vahelise lepingu alusel. «Kaitseministeerium käskis mul teha inventuuri, et lennuväli saaks kanda kinnistusraamatusse, ja selle eest lubati mul betoonplaadid ära viia, kuna ministeeriumil polnud inventuuri tegemiseks raha. Plaatide hinna määras Riikliku Maateenistuse Tukumsi rajooni osakonna kinnisvara hindamise büroo ja see on kallim, kui Vene armee lahkudes oli hinnanud. Nad hindasid plaadid kaheksa lati tüki peale. Lisaks eemaldati lennuvälja territooriumilt ainult kahjustatud plaadid, mis enam lennurajale ei sobi. Seda on pidevalt vaja parandada ja taastada, seega paigutati lennurajale kasutuskõlblikud plaadid,» teatas Laimonis Mucenieks. Osa eemaldatud betoonplaatidest asub Durbe bensiinijaamas, teised aga ettevõtte maja, kontori lähedal ja mujal. Kinnisvara hindamise büroo tollane juht ja praegune Tukumsi linnavolikogu aseesimees Uldis Svilpe selgitas: «Hindamisbüroo ei hinda turuhinda, vaid ehituskulusid.» Lisaks peame töötama väga vanade hinnakirjadega, kasutades erinevaid koefitsiente, sest puudub hinnakiri, mis vastaks praegusele majandusolukorrale. Nendes hinnakirjades ei mainita midagi sõjaväeobjektide hindamise kohta, sest nõukogude ajal ei hinnanud keegi sõjaväe vara. Plaadid toodeti 1960. aastate alguses ja kui me neid 1995. aastal hindasime, eeldati, et nende kasulikust elueast on möödas 50%. „Ma ei arva, et me oleme rikkumist toime pannud.“ Riigikontroll viis kaks aastat tagasi läbi Tukumsi varulennuvälja auditi ja ei tuvastanud mingeid rikkumisi. Nüüd usub riigikontroll, et on toimunud riigivara omastamine ja algatada tuleks kriminaalasi. Riigikontrolli majandusauditi osakonna nõukogu liige Vilnis Grasis ütles: „Teeme ettepaneku lõpetada leping SIA Durbega, kuna lennuvälja hallatakse ebaausalt.“ Lennuvälja territooriumi valvavad 19 sõdurit ja 6 ohvitseri. Vähemalt kolm korda nädalas peavad nad kinni kellegi, kellel on lennuvälja territooriumil ihaldatud vara, enamasti värvilist metalli. Durbe SIA-s, nagu Laimonis Mucenieks kinnitab, töötab 46 valvurit, kes territooriumi valvavad. Jauntukumsis, aadressil Aviācijas iela 3, asub ka viiekorruseline slumm, mida paljud Tukumsi elanikud mäletavad kui mikrorajooni kauneimat maja. Majas oli ohvitseride hotell. Läti kaitseministeerium seda ei haldanud, aga ei... tagastage see ka linnale. Nüüd on majast alles vaid seinad. Kes on süüdi - Durbe SIA, mis on sellest hoolimata Tukumsi lennuvälja säilitanud, või Kaitseministeerium, mis ei suuda rahapuuduse tõttu oma vara hallata?! "
Artikkel ilmus ajalehes Neatkarīgā Rīta avīze, nr 118, 1997.
Seotud objektid
Lennundusmuuseum SKY ZOO
Lennundusmuuseum SKY ZOO asub Tukumsi piirkonnas Smārde vallas Jūrmala lennujaama territooriumil, mis oli kunagi Tukumsi sõjaväelennuväli. Eksponeeritud on lennukid YAK-40, AN-2, SU22M4, PZL TS-11 Iskra ja helikopter MI-24. Lennuvälja ekskursioon tutvustab angaare, kaponiire ja tehnilisi seadmeid. Lennuvälja kasutasid nii Natsi-Saksamaa kui Nõukogude armee. Nõukogude okupatsiooni ajal oli see üks tähtsamaid sõjaväelennuvälju Läti alal. Sinna paigutatud hävitajad olid mõeldud vaenlase laevade ründamiseks ja rannikukindlustuste pommitamiseks. Ööl vastu 9. novembrit 1975 saadi Tukumsi lennuväljal lahinguhäire: Nõukogude Liidu territoriaalvetes (Liivi lahes) oli vaenlase sõjalaev, mis tuli hävitada. Tukumsist tõusis õhku mitu lennukit. Siiski selgus, et tegemist oli Nõukogude mereväe sõjalaevaga Сторожевой (Kaitsja), millel toimus relvastatud mäss võimuloleva Nõukogude režiimi vastu. Kui lennukid sõjalaeva juurde jõudsid, oli lahing veel käimas. Hiljem sai mässu juhtinud Nõukogude mereväeohvitser Valeri Sablin haavata ja sellega mäss lõppes. Ta mõisteti kodumaa reetmise eest surma. See oli üks dramaatilisemaid sündmusi, mis näitas rahulolematust kehtiva režiimiga ja tähistas selle kokkuvarisemise lähenemist.
