Mäss sõjalaeval STOROZHEVOYA
8. novembril 1975 toimus Riias, nagu NSV Liidus kombeks, järjekordne suuremahuline bolševike revolutsiooni aastapäeva tähistamine. Keegi ei osanud isegi oma kõige metsikumates õudusunenägudes ette kujutada, et revolutsiooni 58. aastapäev läheb Läti ja NSV Liidu ajalukku millegi enneolematu ja pretsedenditu - mässu suure allveelaeva Storoževoj pardal. NSVL eitas 15 aasta jooksul, et pardal oleks toimunud mäss.
Nagu sellistel pidustustel kombeks, olid NSV Liidu mereväe lahingulaevad ja allveelaevad ankurdatud Daugavasse Riia lossi lähedale. Üks neist on "Storoževoj", "bolšoi protivolodotšnõj korabl" ehk suur allveelaevatõrjelaev. Seega otsustab 36-aastane zampolit (poliitilise töö asekomandör) ehk kolmanda järgu kapten Mihhail Sablin alustada revolutsiooni ja saada selle juhiks, minna kogu laevaga revolutsiooni hälli, Petrogradi või Leningradi, ja süüdata masside seas uue revolutsiooni tuli. Ta näib olevat veendunud idealist, kes on hoolikalt uurinud kõiki marksismi-leninismi klassikute teoseid ning suudab neid vajadusel täpselt ja täpselt tsiteerida. Sablin on veendunud, et kommunistliku partei peasekretär Brežnev ja tema klikk on reetnud revolutsiooni ja kommunismi ideaalid, on läbinisti korrumpeerunud ning viivad riigi kuristiku poole. Ja seepärast saabki riiki päästa ainult uus revolutsioon ning keegi peab seda alustama ja juhtima.
Sablinil õnnestub veenda osa laevameeskonnast oma idee õigsuses, kuid laeva kapten ja osa ohvitseridest, kes ei soovi selles sündmuses osaleda ega osuta aktiivset vastupanu, lukustatakse laeva eraldi ruumidesse.
8. novembril 1975 pöördub Sablin laevameeskonna poole ja kutsub neid ankrut heiskama ning Leningradi purjetama, uue ja ilusa tuleviku poole. Kuna ta on võitnud laevameeskonna austuse ja usalduse, õnnestub tal see, kuigi mitte ilma hoolika ettevalmistuseta. Ühel ohvitseridest õnnestub põgeneda ja laskuda lähedalasuvale allveelaevale, kasutades ühte laeva köitest, kus ta annab märku pardal toimuvast mässust. Alguses ei taha keegi millessegi nii fantastilisse uskuda...
„Storoževoj“ heiskab ankru ja sõidab ilma lootsita Sablini juhtimisel mööda Daugavat allavoolu ning möödudes Daugavgrīva tuletornist, kihutab täiskiirusel Kolka neeme ja Irbe väina suunas. Samal ajal kui kaldal antakse häire ja Moskvast teatatakse kiiruga, kihutab laev, mida valgustavad vaid kamuflaažtuled, Läänemere avamerele. Ei lähe kaua aega, kui teised mereväe laevad hakkavad seda jälitama, pommitajad tõusevad Rumbula lennuväljalt õhku ja peasekretär Brežnev ise annab Moskvast käsu – laev pommitada ja uputada!
Irbe väina piirkonda katab tihe udu, mis päästab ajutiselt laeva „Storoževa“. Udu tõttu peab lennuk jälitajaid põgenikeks ja avastab eksliku tule, kuid arusaamatus klaaritakse ja jälitamine jätkub täie jõuga.
Seal paiknevad ründelennukid viiakse Tukumsi lennuväljalt õhku, sest on kahtlus, et õhus olevad piloodid ei saa aru, miks peab omaenda inimesi pommitama ja kõhklevad seletamatul kombel, soovimata käsku täita. Ründelennukitele antakse käsk põgeneva laeva peatamiseks kahjustada selle rooliseadet. Visatakse alla pomme ja üks neist tabab rooliseadet ning laev ei ole enam võimeline põgenemist jätkama... selle võtavad üle langevarjurid.
Selline suurejooneline sõjategevus peaaegu keset Läänemerd tekitab paanikat Rootsi sõjaväe vaatlusjaamas Faro saarel Gotlandi lähedal. Nad on jahmunud ja ootavad juba sõjalist rünnakut, nähes nende suunas lähenevat sõjalaevade eskadrilli, millega kaasnevad tõsised lennuväed. Pärast põgeneva laeva peatamist rahuneb aga kõik maha, rootslased saavad hirmuhigi pühkida....
Vahistatud laeva meeskond viiakse ülekuulamisele Riiga, kus KGB nad läbi töötleb, kuid mässaja Sablini peetakse kaks nädalat Karosta valvemajas teise perekonnanime all, viiakse Moskvasse ja paigutatakse Lefortovo vanglasse. Seal süüdistatakse teda riigireetmises, soovis kogu laevaga Rootsi põgeneda ja muudes pattudes. Ta mõistetakse süüdi ja hukatakse, isegi tema perekond ei tea tänaseni, kus tema haud asub.
„Storoževoi“ meeskonda karistati ja nad saadeti laiali. Kuna aga levisid kuuldused, et laeval oli midagi halba juhtunud, siis välismaalaste petmiseks seilas „Storoževoi“ demonstratiivselt mööda Läänemere põhjakallast, näidates kõigile, et kõik on laitmatus korras. NSV Liit eitas kangekaelselt 15 aastat, et laeval oleks mäss toimunud.
Välisriikide sõjaväe klassifikatsioonis nimetatakse "Storoževoj" "Krivak"-klassi fregatiks.
Selle pikkus on 123 meetrit, laius 14 meetrit ja süvis 7 meetrit.
Laeva kiirus on 32 sõlme ja seda liigutavad edasi neli gaasiturbiinmootorit.
Meeskond – 180 meremeest.
Relvastus hõlmab raketisüsteeme, suurtükiväge, torpeedod ja miine.
GDJangs & N.Breidens "Storoževoj. Dumpis uz PSRS karakuģa 1975.gadā Rīgā,"/ Atēna, 2006.
Internetiressurss: www.nirejs.lv
Valeri Mihhailovitš Sablin - "Et nad mäletaksid" (chtoby-pomnili.net)
"Need, kes üritavad meid peatada, on kodumaa reeturid." www.saint-juste.narod.ru/Sablin_after.html
"Noslēpumainā Karosta", J.Raķis, A.Remess
Teie kommentaarid
Olen ise olnud NSVL sõjaväes laeval 1973-1976. Mainitud "Storoževoj" teenis toona tuntud tüüp - Aivars Preinberg. Koos tema ja veel paari teisega Lätist teenisime pool aastat Liepājas "učebkas". Ta teab väga hästi, mis tol ajal juhtus ja kuidas see kõik juhtus. Kahju ainult, et erinevaid väljaandeid ja filme luues pole keegi temaga sellest rääkinud. Praegu elab ta Viļanis. Soovitan kuulata tema mälestusi.
Seotud objektid
Rumbula õhuväebaas
Asub Riia kaguosas Rumbulas, Maskavas tänava ja Daugava jõe vahel.
Rumbulas asus Nõukogude armee õhuväebaas ja tsiviillennujaam Riia peamise lennujaama kõrval Spilves. Mõlemad lennujaamad eksisteerisid kuni Riia lennujaama avamiseni. Enne Teist maailmasõda ja Läti okupeerimist asus Rumbulas Läti armee lennuväerügemendi lennuväli.
Pärast Teist maailmasõda hakkas Nõukogude Liit tootma reaktiivmootoriga lennukeid, mis vajasid pikemaid ja sujuvamaid lennuradasid. Vanu lennuvälju laiendati ja ehitati uusi. Baltimaade muutuvad ilmastikuolud ja esimeste reaktiivlennukite lühike lennuaeg olid põhjuseks paljude varulennuväljade loomisele. Reaktiivlennukite müra tekitas Riia elanike seas rahulolematust, sest sõjaväelennuväli asus elamupiirkondadele liiga lähedal ja võis tekitada ohtlikke olukordi. 1973. aastal see suleti ja selle asemele ehitati Lielvārde lennuväli, kuhu viidi üle lahingulennukid. Vahetult enne sulgemist puhkes rahvusvaheline skandaal. Seal peksti läbi USA õhujõudude ohvitser, kes oli üks Moskva sõjaväeatašeedest. Väidetavalt ründas teda 14-20 lennujaama töötajat, kes kahtlustasid, et lennuvälja pildistatakse.
Täna saate külastada mahajäetud lennuvälja ala.



Niinimetatud zampoliiti kutsuti Valeriuseks. Ta oli meremehe pere kolmelapselises peres kolmas.