46. rannakaitsepatarei tulejuhtimistorni lugu ventspilsis
Ventspilsi sõjalise pärandi objekt on ainulaadne, sest see on üks väheseid rannikukaitseehitisi Lätis ja Baltikumis, mis kujutab II maailmasõja ajaloolist kindlustust. Samuti on see ainulaadne selle poolest, et tegemist on sõjalise objektiga, mille Nõukogude Liit ehitas Läti Vabariigi iseseisvuse aastatel ja mis sümboliseerib omamoodi väikese riigi suutmatust astuda vastu suurriikidele Teise maailmasõja eelõhtul. See on ainus rannikukaitsepatarei, mis on säilinud nii hästi, ilma ajalooliste kihtideta ja täielikus ehitusjärgus. See paik näitab kogu nõukogude sõjalise kontseptsiooni arengut alates 1939. aastast kuni nõukogude vägede väljaviimiseni 1994. aastal.
Nõukogude Liidu Punalipulise Balti Laevastiku 46. rannakaitsepatarei (Краснознамённый Балтийский флот ВМФ СССР) ehituse alustamiseks saabus 1939. aasta novembris ventspilsi Nõukogude armee 35. inseneri-ehituspataljon. Ehitajad asusid elama telkidesse linna lõunaosas Vasarnīcu tänava piirkonnas. Patarei koosseisu kuulusid neli B-13 tüüpi suurtükipositsiooni, tulejuhtimistorn, juhtimispunkt, veevõtupunkt, generaatori/katlamaja punker ja inseneripunker. Suurtükipositsioonide lähedale Mētru ja Sila tänava piirkonda rajati sõjaväelaager, kus elasid ohvitserid oma peredega, samuti muu rannakaitsepatareis teeniv personal. Sõja alguseks oli rannakaitsepatarei valmis ja lahinguvalmis. Patarei allus Nõukogude Liidu Punalipulise Balti laevastikule – SKBF-ile ja seda teenindasid laevastiku madrused.
22. juunil 1941 kell neli hommikul viis natsi-Saksamaa lennuvägi läbi õhurünnaku linnale, sadamale ja lennuväljale. 24. juunil üritasid Saksa torpeedopaadid (võimalik, et Schnellboot S-38 tüüpi) rünnata ventspilsi sadamat, kuid 46. rannakaitsepatarei tule abil löödi vaenlane minema, see oli selle patarei esimene lahing. 25. juunil tegid Saksa torpeedopaadid teise rünnakukatse sadamale ja sadamaalal asuvatele laevadele, kuid kui patarei tule avas, ebaõnnestus rünnak. 26. juunil üritasid sakslased linna vallutada mereväe ja õhudessantvägede abil, rünnak löödi tagasi, kuid olukord linnas oli ohtlik ja 28. juuni hommikul, pärast käsu saamist, õhiti suurtükid ning Nõukogude sõdurid lahkusid linnast. On teada, et Saksa lennuvägi viis sõja alguses patareile läbi mitu õhurünnakut.
Pärast seda, kui Punaarmee Balti laevastiku madrused patareist lahkusid, oli see mahajäetud kuni 1944. aastani, mil selle okupeerisid Natsi-Saksamaa väed, kes lammutasid õhku lastud Vene suurtükid ja paigaldasid nende asemele õhutõrjekahurid Flak-40, mis võisid tulistada ka mereväe sihtmärke.
Kaponjeerid (spetsiaalselt sõjavarustuse jaoks ehitatud savivall) kaevatakse ehitatud betoonpositsioonide kõrvale, et relvi saaks kohale tuua, oma kohale paigutada ja tulistada ning avastamisel kiiresti maha jätta.
Moodsa sõjatehnika arenedes asendati kahurid rakettidega. Ka 46. rannakaitsepatarei säilitati 1960. aastate alguses ja sellega koos alustati raketidiviisi lahinguüksuse ehitamist.
www.ventspilsmuzejs.lv
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Ventspilsi 46. rannakaitsepatarei tulejuhtimistorn
46. rannakaitsepatarei taastatud tulejuhtimistorn asub Ventspilsis Saulrieta tänaval ja on külastajatele avatud vaatetornina. Torn koos selle juures asuva nelja suurtükipositsiooniga on ainus nii hästi säilinud Teise maailmasõja aegne rannakaitsepatarei Lätis. Torni välisplatvormile viib trepp ja sealt avaneb vaade merele. Torni kõrvale on paigaldatud infostend, millel asuva QR-koodi abil saab vaadata animatsiooni ajaloosündmustest. Torni juurde on rajatud uus tänav, suur parkla ja laudtee üle looduskaitseala.
See sõjaväekompleks ehitati 1939. aastal, mil NSVL hakkas Lätti rajama oma sõjaväebaase. 46. rannakaitsepatareil oli neli positsiooni suurtükkidele Б-13. Patarei osales esimest korda lahingus 24. juunil 1941, kui Ventspilsi sadamat ründasid Saksa sõjalaevad, mille patarei Läänemere kaldalt eemale tõrjus. 28. juunil 1941 lasi Nõukogude armee suurtükid õhku.
