Riia keskturu angaarid

„Käesoleva aasta 10. novembril lõpetas Riia suurim Daugavmala jõe ääres asuv avaturg tegevuse ja kolis uutesse, moodsatesse ja suletud ruumidesse. Selle asemele ehitatud äsjaehitatud Keskturg on Läti suurim sõjajärgne hoone, mistõttu on ka teiste omavalitsuste töötajatel huvitav seda tundma õppida. Miks otsustas Riia linn praegustes keerulistes majandusoludes selle suurejoonelise hoone eemaldamise peale? Esiteks hügieenilistel ja majanduslikel põhjustel. Avatud turgudel, avaturuputkades või isegi avatud laudadel välja pandud kaubad on otsese päikesevalguse, atmosfääri ja tolmu käes ning riknevad väga kiiresti. Kui uskuda välismaiseid uurimisandmeid kaupade riknemise kohta avaturgudel, siis peame eeldama, et Daugavmala turu suure käibe juures on igal aastal kaduma läinud umbes 1-2 miljoni lati väärtuses kaupa. Seetõttu on ka mõistetav, nagu näitavad välismaised kogemused, et ehitatud turuhallid, mis on küll väga kallid ja üürid on ikkagi palju kallimad kui avaturgudel, ei ole kusagil põhjustanud kaupade hinna tõusu, vaid tavaliselt on see veidi langenud. Oluline on muidugi ka see, et uute turuhoonete ehitamisel kiputakse neid paigutama jaamade lähedale, mis võimaldab ka kaubaveokulusid vähendada. Riia oli juba enne sõda alustanud suletud turuhoonete ehitamist, alustades esmalt väiksematest turgudest Matīsa (nüüd Vidzeme) ja Āgenskalna. Daugavmala turu üleviimise küsimust arutati ka umbes aastatel 1909–1910. Pärast sõda hakkas linn seda küsimust üksikasjalikumalt arutama 1922. aastal, kui sai Riigivara Omandamise Komisjonilt pakkumise omandada Vaiņode tsepeliinangaarid, mis muidu otsustati lammutada ja vanarauaks müüa. Pärast nende angaaride uurimist jõudsid linna esindajad ideele kasutada neid turuhoonetena. Esialgne kavatsus oli need Riiga transportida ja siia algsel kujul paigaldada, pärast küsimuse üksikasjalikumat läbitöötamist otsustati turu jaoks ehitada massiivsed, kõigi kaasaegsete mugavustega hooned, kasutades Vaiņode angaaridest saadud raudkonstruktsioone. Turu uus asukoht oli „punaste ladude lähedal“ valiti peamiselt liiklusolude tõttu. Siin sai turule otseühendust Riia pearaudteejaamast ning see oli ligipääsetav ka praamidele Daugava ja linnakanali kaudu. Oluline oli muidugi ka asjaolu, et linnale kuulusid siin suuremad, seni täiesti tähtsusetud maa-alad. Turuprojekti jaoks kuulutati välja konkurss, milles osales aktiivselt lisaks kohalikele ka terve rida välismaiseid spetsialiste. Ühtegi auhinnatud projekti ei ellu viidud, kuid võttes arvesse nendes projektides väljendatud ideid, töötas linn mitme kohaliku spetsialisti osalusel välja oma projekti. Ehitustööd algasid 1924. aasta juunis ja algselt kavatseti ehitus läbi viia viie aasta jooksul, võttes igal aastal linna eelarvest ehitusvajadusteks miljon latti. Ehituse käigus tehti turustruktuuris endas veel mitu muudatust, mis tingis täiendavate vahendite eraldamise vajaduse (turg maksis veidi üle 6 miljoni lati) ja varem kavandatud summasid ei saanud ühelgi aastal eelarvesse võtta.

„(..) Kõik 5 hoonet on ehitatud betoonvundamentidele; keldritel on raudbetoonpõrandad; hoonete seinad on telliskivist. Katus toetub raudkonstruktsioonikaartele, nii et seinad ei kanna raskust. Enamiku ärihoonete katusekate on kiltkivi, ülejäänud katusepapp. Hooned on köetavad, seega on nii seintel kui ka katustel topeltklaasitud aknad ning katused on enamiku ärihoonete puhul soojaks tehtud topeltplaatidega ja soojustusega. Külmhoonete soojustamiseks kasutatakse ka korkplaate. Kõigil hoonetel on ühine madalrõhu auruküttesüsteem, mille auru ülekuumenemine on umbes 250 °C. Üksikute hoonete kütmine toimub radiaatorite ja ukseavadesse paigutatud radiaatoritega. Radiaatorid, millesse on sisseehitatud ventilaatorid, imevad õhku ruumidesse, soojendavad seda ja suunavad põranda poole, mille kaudu saavutatakse ühtlane ruumitemperatuur. Kõigis hoonetes, sealhulgas keldrites, on sisseehitatud kolmesuunaline ventilatsioon: 1. Ventilatsioon värske õhuga, mis imeb selle väljastpoolt hoonet radiaatori kaudu sisse ja puhub soojendatud kujul ruumi. 2. Õhu väljatõmme ventilaatoritega seisnud õhk. 3. Loomulik ventilatsioon, rulood. Kõikidesse hoonetesse on paigaldatud elektrivalgustus. Ehituseks kasutati 6 000 000 tellist; 60 000 barrelit tsementi; 2460 tonni rauda. (..)”