Tome vald hävis Esimese maailmasõja ajal

Tome vald on Lätis kõige enam kannatada saanud vald, jäädes alla vaid Daugmale vallale oma kuulsa Surmasaarega. Kui sakslased okupeerisid Daugava vasakkalda, hävitasid venelased oma suurtükitulega peaaegu kõik kihelkonna hooned. Elanikud kas mobiliseeriti, põgenesid Venemaale või evakueeriti sakslaste poolt Vecmuižisse ja Kuramaa teistesse piirkondadesse. Paljud surid sõja ajal; Umbes sada kihelkonna elanikku ei elanud Läti riigi loomist näha. Rindejoon pidas siin vastu enam kui kaks aastat ja sakslased olid seda eriti tugevalt kindlustanud. Esimene kinnipidamisliin kulges mööda Daugava jõe kallast ja oli osaliselt raiutud dolomiidikaljudesse. Ühes kohas on alles umbes 4–5 m sügavusele kaevatud lõpetamata soomuskaev ja neid on palju. Omanikud, kelle majad asuvad otse kaldal, ei teadnud alguses, kust koristustöödega alustada. Mõned on isegi tahtnud kõik maha jätta ja teise kohta kolida. Valitsuse toel on aga suurimad raskused ületatud ja nüüd pole esimesest kinnipidamisliinist peaaegu midagi näha. Järgnevad kinnipidamisliinid, mis asuvad peamiselt metsas, on palju paremini säilinud. Isegi praegu on näha palju sõjast säilinud kohti - kaevikud, punkrid, raudteetammid, planguteed, suurtükivallid, telefonid ja võib-olla isegi elektrivalgustuspostid, sest isegi esimesed vanglaliinid olid elektriga varustatud. Seejärel näete kõrgeimatesse puudesse paigutatud vaatlusposte, massihaudu, mille tähistamiseks püstitati eelmisel sügisel monument suurte betoonplokkide näol, millele on raiutud langenute nimed. Isegi suurem monument on säilinud, selle lõi sõdurkunstnik. Kuni viimase ajani võis Tome kihelkonna territooriumilt leida lõhkemata Vene suurtükimürske. (...)

Tuleb märkida, et laiemal alal hooneid peaaegu polnudki. Lähedalasuvad, puutumata jäänud alad eraldas rindejoonest lai metsariba. Seetõttu olid väed end sisse seadnud kaevikutesse ja neid oli väga palju, tundub, et sadu. Ühes kohas oli selle sisse ehitatud kirik. Kõik need kaevikud on nüüd eranditeta hävitatud, kõik väärtuslik on ära viidud ja mahajäetud asju on oma vajadusteks kasutatud. (...)

Valdav enamus hooneid ehitati pärast sõda. Kokku on kihelkonnas müüriajast säilinud 4 puidust elamut. Kolm hoonet asusid Pakuļi Silīši rajoonis, umbes 6 km kaugusel Daugavast. Varem ei kuulunud nad tegelikult Tome, vaid Vecmuiža kihelkonda. Ainus tõeliselt imekombel säilinud elamu Tome kihelkonnas on väidetavalt vähemalt 70 aastat vana. Seejärel säilitati teises talus vana elamu üks ots. Lisaks on uute ehitamiseks kasutatud viie kivihoone varemeid. (...)

Tome vald ei kannatanud sõja ajal mitte ainult materiaalselt. Väga suur lõhe tekkis ka rahvastiku koosseisus. Nagu mainitud, hukkus sõja ajal umbes 100 kihelkonna elanikku. Nad on langenud nii lahinguväljal kui ka põgenikena. Loomulikult pidi see asjaolu avaldama tugevat mõju rahvastiku koosseisule. Sellistes oludes kannatasid eriti teatud elanikkonnarühmad (sõjaväekohustusealised mehed, lapsed ning mõned eakad ja haiged inimesed). Arvestades aga Tomesse kolivate uute elanike, eriti noorte talunike suurt hulka, on sõja ajal tekkinud tühimikud enam-vähem täidetud.