Tome vald hävis Esimese maailmasõja ajal

Tomese vald on Lätis kõige enam kannatada saanud vald, jäädes alla vaid Daugmale vallale oma kuulsa Surmasaarega. Kui sakslased okupeerisid Daugava vasakkalda, hävitasid venelased suurtükitulega peaaegu kõik valla hooned. Elanikud kas mobiliseeriti, põgenesid Venemaale või evakueeriti sakslaste poolt Vecmuižisse ja teistesse Kuramaa piirkondadesse. Paljud surid sõja ajal; umbes sada valla elanikku ei elanud Läti riigi loomiseni. Rindejoon pidas siin vastu enam kui kaks aastat ja sakslased olid selle eriti tugevalt kindlustanud. Esimene kindlustusliin kulges mööda Daugava kallast ja oli osaliselt raiutud dolomiidikivimitesse. Ühes kohas on siiani alles lõpetamata kaevik, mis on raiutud umbes 4–5 m sügavusele ja neid on palju. Omanikud, kelle majad asuvad päris kaldal, ei teadnud alguses, millisest otsast puhastustöid alustada. Mõned tahtsid isegi kõik maha jätta ja teise kohta kolida. Valitsuse toel on aga suurimad raskused ületatud ja nüüd pole esimesest kinnipidamisliinist peaaegu midagi näha. Hilisemad kinnipidamisliinid, mis asuvad peamiselt metsas, on palju paremini säilinud. Isegi praegu on näha palju sõjast säilinud kohti – kaevikud, punkrid, raudteetammid, plangud, suurtükivallid, telefoni- ja võib-olla ka elektrivalgustuspostid, sest isegi esimesed kinnipidamisliinid olid elektriga varustatud. Seejärel on näha kõrgeimatesse puudesse paigutatud vaatlusposte, ühishaudu, mille tähistamiseks püstitati eelmisel sügisel monument suurte betoonplokkide näol, millele on raiutud langenute nimed. Säilinud on isegi suurem monument, mille lõi sõdurikunstnik. Kuni viimase ajani võis Tome kihelkonna territooriumilt leida lõhkemata Vene suurtükimürske. (...)

Tuleb märkida, et kõige laiemal alal hooneid peaaegu polnud. Lähimates, kahjustamata jäänud aladel eraldas neid rindejoonest lai metsariba. Seetõttu olid väed end sisse seadnud kaevikutesse ja neid oli palju, tundub, et sadu. Ühes kohas paigutati sisse kirik. Kõik need kaevikud on nüüd eranditeta hävitatud, kõik väärtuslik on ära viidud ja mahajäetut on kasutatud oma vajadusteks. (...)

Valdav enamus hooneid ehitati pärast sõda. Kokku on vallas säilinud 4 sõjaeelsest perioodist pärit puidust elamut. Kolm hoonet asusid Pakuļi Silīši rajoonis, umbes 6 km kaugusel Daugavast. Varem ei kuulunud need tegelikult Tome, vaid Vecmuiža vallale. Ainus tõeline elamu, mis Tome vallas imekombel säilinud on, on väidetavalt vähemalt 70 aastat vana. Seejärel säilitati teises talus vana elamu üks ots. Lisaks on uue hoone ehitamiseks kasutatud 5 telliskivihoone varemeid. (...)

Tome vald ei kannatanud sõja ajal mitte ainult materiaalselt. Väga suur lõhe tekkis ka rahvastiku koosseisus. Nagu mainitud, suri sõja ajal umbes 100 valla elanikku. Nad surid nii lahinguväljal kui ka põgenedes. Loomulikult mõjutas see asjaolu tugevalt rahvastiku koosseisu. Sellistes oludes kannatasid eriti teatud elanikkonnarühmad (sõjaväekohustusealised mehed, lapsed ja mõned eakad haiged inimesed). Arvestades aga Tomesse saabunud uute elanike, eriti noorte talunike suurt hulka, on sõja ajal tekkinud lõhed enam-vähem silutud.