Piirivalve Latgales kolonel Ludwig Bolsteini ajal (1935–1940)

Aastatel 1935–1940 koges piirivalve silmapaistva juhi ja patriootliku liidri kolonel Ludwig Bolsteini juhtimisel õitsengut – ehitati uusi piirivalvehooneid, kus elasid ka nende pered. Hooned olid vastupidavad ja kaunilt sisustatud, sageli aedade ja puukoolidega. Bolsteini ajal osalesid piirivalvurid aktiivselt kohaliku kogukonna kultuuri- ja spordielus, korraldades mitmesuguseid üritusi ja ehitades staadione, samuti asutades mitu kooli. Silmapaistva koloneli juhtimisel saavutas piirivalve kvaliteet ja professionaalne väljaõpe kõrge taseme. Piirivalvurite kultuuritegevus hõlmas rahvamajade ehitamist Asūnes, Šķaunes, Krivandas, Goliševas ja Kācenis. Nendesse rahvamajadesse paigaldati elektrivalgustus ning ürituste saalidesse paigaldati kinoprojektorid ja klaverid.

Piirivalve juhtkond asutas ka kolm algkooli Indras, Zilupes ja Rītūpes, kus haridust anti piirivalvurite ja kohalike elanike lastele. Piirivalvurid korraldasid spordifestivale, metsapäevi, talviseid suusavõistlusi ja kontserte, kuna pataljonidel olid ka keelpilliorkestrid. 1928. aastal asutati piirivalve spordiklubi, mis edendas sporditegevust nii piirivalvurite kui ka kohalike noorte seas.

Krivandas, endise valvekordoni kohal, pole enam piirivalvuri eluruume – need põletasid maha partisanid ning kauni rahvamaja, mis on rikas seina- ja laemaalide poolest, kivist trepid ja vundamendid on alles, kuid säilinud on mitu muud hoonet, sealhulgas piirivalvuri poehoone, hobusetallid ja elamud. Piirivalvur Arvīds Kurcenbaumsi abikaasa Lidija jutustuse põhjal saame luua elava pildi tolleaegsete piirivalvurite elust piiril.

Siin on katkend Kurtzenbaumi loost: seemikute ja viljapuude kasvatamisest, keelpilliorkestrist, ballidest, üritustest, mis kogusid kokku palju inimesi ümbruskonnast, kooli ja staadioni ehitamisest Zilupesse.

Piirivalvurid elasid kohalikega sõbralikult, mitu neist abiellusid kohalike tüdrukutega, mina ja Arvīda kohtusime 1940. aastal, abiellusime 16. juunil, neil päevil oli juba sõjaseisukord välja kuulutatud, aga Arvīda vabastati kaheks tunniks ja me abiellusime kirikus, istusime laua taga. Piirivalvekordonid olid väga kaunilt kaunistatud, korralikud ja puhtad, lillede ja ilupõõsastega, toekate hoonetega. Krivanda valvepostil ehk kordonil oli ilus rahvamaja seina- ja laemaalingute, kaunite treppide, roosipeenarde ja kasvuhoonetega. Nad kasvatasid viljapuude ja põõsaste istikuid, aga ka köögivilju, näiteks tomatiistikuid, mitte ainult endale, vaid kinkisid neid meelsasti ka kohalikele taludele. Piirivalvurid korraldasid jõuluüritusi kaunistatud jõulupuude ja kommide jagamisega, balle keelpilliorkestriga, kuhu kogunes palju inimesi, isegi Zilupest ja Ludzast, ehitasid koole, ilusa kooli Zilupes ja staadione, korraldasid spordimänge ja mängisid teatrit. Kordonisse ehitati ka ilusad elamud ja piirivalvepood, kust sai kõike, sealhulgas vorste ja juustusid, nõusid, riideid, kangaid – neid müüdi kõigile. Tallis peeti hoolitsetud hobuseid, nendega ratsutati, aga kasutati ka jalgrattaid ja talvel suuski. Piirivalvurite naistele korraldati kodunduskursusi ja ka kohalikud naised võisid tulla – õpetati neile süüa tegema, kooke küpsetama ja talvevarusid ette valmistama. Kohalikele olid omad piirangud, nagu ikka piiril, aga kõik elasid sõbralikult, piirivalvurid aitasid palju ja tegid piirialal palju ära.

Ludvigs Bolšteins oli üks silmapaistvamaid Läti piirivalve juhte, kelle saatus on tihedalt seotud Läti iseseisvuse langusega 1940. aastal. Tema viimased kirjaread näitavad sügavat lojaalsust kodumaale: "Meie, lätlased, oleme endale ehitanud uue majesteetliku hoone – oma riigi. Võõrvõim tahab meid sundida seda ise lammutama. Mina ei saa selles osaleda."