Saksa sõjaväe radaripunkt Jūrkalnes
Selleks, et kaitsta Kuramaa rannikut võimaliku Nõukogude või isegi lääneliitlaste rünnaku eest, paigutasid Saksa relvajõud mitmes kohas radarijaamad, mis võimaldasid vaenlase õhutegevust palju varem tuvastada. Üks neist oli paigaldatud Jūrkalne'ile.
Kui 1944. aasta oktoobris piiras Punaarmee koos osa natsi-Saksamaa relvajõududega Kurzeme poolsaare ümber, algas peaaegu 8 kuud kestnud lahing Läänemerel Kurzeme armeegrupi varustamiseks ja hiljem Kurzemest evakueerimiseks. Merelahingutes mängis eriti olulist rolli lennundus. Seetõttu, et parandada Saksa mereväe võimekust võidelda nõukogude lennukitega ja kaitsta Kurzeme rannikut võimaliku nõukogude või isegi lääneliitlaste rünnaku eest, paigutasid Saksa relvajõud mitmesse kohta radarjaamad, mis võimaldasid tunduvalt varem tuvastada vaenlase lennutegevust.
Ulmale ja Jūrmalne'ile paigutati tõenäoliselt Saksa radarisüsteemid FuMG 65 Wurzburg-Riese. Need olid ühed moodsaimad ja kõige sagedamini kasutatavad radarid, mida toodeti umbes 1500 radarimudelit. Sellel oli 7-meetrine paraboolantenn, mis saavutas 9-tonnise kaalu. Radari laskekaugus oli 70 kilomeetrit, mis oli veidi alla poole Gotlandi vahemaast. Radar suutis tuvastada lennukite lähenemist, mis oli eriti oluline hämaral ajal. Selle asukoha abil suunati õhutõrje kiired sihtmärgile, mis omakorda võimaldas kasutada õhutõrje suurtükiväge sihtmärgi hävitamiseks.
Tänapäeval uhutakse radari alused igal aastal ranniku erosiooni tõttu merre.
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Karosta põhjapais ja patarei nr 3
Läti pikim muuli - Põhja muuli - ehitati 19. sajandi lõpus Liepaja merekindluse ja sõjasadama väga oluliseks osaks. Muuli pikkus on 1800 meetrit, laius 7,35 meetrit.
Põhjamuuli on üks esimesi keiser Aleksander III sadamastruktuure, mis ehitati aastatel 1890-1892 enne Karosta kanali väljakaevamist. Koos põhjamuuli, lõunamuuli ja lõunamuuliga moodustas muuli Liepaja eeslinnuse.
...
Leedu sõdurite hauad Zaļkalnsi metsas
Mälestusmärk asub Pāvilosta ranna vaatetorni lähedal luidetel. Mälestusmärgi juurde viitavad sildid.
Teise maailmasõja lõpus olid Lätis kasutusel ka kolm Leedu politseipataljoni, 5., 13. ja 256., mis pärast valveteenistust ja võitlust Nõukogude partisanide ja Punaarmee vastu idarindel osalesid 1944. aasta sügisest alates Läänemere ranniku valvamisel Kurzemes.
...