Jõupingutusi Ķegumsi HEJ õhkimise ärahoidmiseks
Teise maailmasõja ajal, kui armeed taganesid, lasti suur osa Lätis sõjaliselt ja logistiliselt olulistest objektidest õhku, et need ressursid ei jääks praegustele vastastele. Selliseid objekte oli ka Ķegumsi ümbruses, kus üheks olulisemaks objektiks on Ķegumsi HEJ, mis aga oma töötajate pingutuste ja pingutuste tõttu täielikult ei hävinud.
Jutustan seda päeva nii, nagu olen Kegumsi ajaloomuuseumi dokumente kogudes kuulnud ja teada saanud. On teada mõningaid fakte, aga ka rohkem tundmatuid, mille täielikku väljaselgitamist ei ole tõenäoline.
Teades, kuidas sakslased kõike õhku ajavad, oli see vaatenurk selge ka kegumilastele. Veelgi enam, kui Ķegumsis asunud valveüksus, tsoonimeeskond, asus silda kaevandama, mõtlesid ja töötasid aktiivselt Ķegumsi HEJ direktor Pāvels Krasovskis ja ilmselt ka tema mõttekaaslased ja kaaslased, kelle nimesid me ei tea. säästa elektrijaama nii palju kui võimalik. Krasovski käskis lõhkekehade vältimiseks siseneda tammi all asuvatesse galeriidesse. Jahimehena käis ta jahil Sunākstis, kuigi juba 1942. aastal keeldus Saksa omavalitsus jahirelvade pidamise luba pikendamast (fakt). Aga tegelikult kohtus ta seal Oškalnsi Simsoni juhitud geriljaüksuse meestega. Tundub, et nad on kokku leppinud, et septembris hõivab Simson oma meestega Kegumsi, hoiab ära pommitamise ja hoiab seda venelaste saabumiseni. See plaan on olnud teada ka Vene väejuhatusele. Sellest annab tunnistust tõsiasi, et Kegums pole kunagi saanud kahju kõigi strateegiliselt oluliste sõlmpunktide pommitamise eest Venemaa lennunduse poolt. Ja see, et 28. juulil langes maandumine koodnimega "Punane nool" Tomi küljele, kes võis olla pidanud operatsioonis Simsoniga koostööd tegema. Kuid ka Saksa spioonimasin töötas ja septembri keskel hävis dessant täielikult. Krasovski ütles oma naisele, et Simson ei jõudnud õigeks ajaks. Samsons ütleb, et tema reetmise tõttu ei saanud ta Ķegumsisse minna. Samal päeval arreteeriti Ķegumsis ka poeedi ja kirjaniku Jāzeps Osmanise, Bērziņši ja Giruckise isa Osmanis ning HPP töötajad. Krasovski viidi Riia keskvanglast üle Stutthofi laagrisse, sealt edasi Sachsenhauseni laagrisse, kus ta 12. veebruaril 1945 suri (Rahvusvahelise Punase Risti tunnistus). Osman suri ilmselt teel Stuthofist Saxhauseni. Kuid Bērziņš oli sel ajal haiglas, saadeti siis Sachsenhausenisse, kuid teel lasid ameeriklased ta vabaks ning koju jõudes töötas ta elektrijaamas ja suri 1978. aastal. Pärast neid vahistamisi vahetati zonderi meeskond kohe välja. Teisel päeval, 17. septembril oli esimene Venemaa lennulend Kegumsisse ja siis olid paljud Kegumid juba lahkunud. Direktoriks on määratud baltisakslane Bētiņš.
Mõni päev enne Vene armee sisenemist (7. oktoobril) vabastasid sakslased oma miinid. Silla mõlemad pikad silded on õhku lastud, üks segmendiluuk (aga betoontamm ja tammid on siis terved!). Kõik kolm generaatorit lasti masinaruumis õhku ja põlesid seejärel läbi, neljandasse turbiini lasti lõhkeaine ja lõhuti maha kaks labidat (seda turbiini saab näha Kegumsi ajaloomuuseumis) ning juhtimisruum põles läbi. . Aga vabaõhu jaotusseadmed on täielikult hävinud, pole tervet trafot, lülitit, mõõtetrafot, tuge. Vanaraua hunnik! Ja samad sakslased pidid kõik need kahjustused eemaldama ja varustuse uuesti üles ehitama, nüüd vangidena. Nende luud lebavad siiani Ķegumsi koolistaadioni territooriumil. Elektrijaam renoveeriti kolme aastaga.
Haunzems, H. 1996. "Daugava ja meie", lk 57-58
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Saksa armee betoonist tulepunkt Kegumi HEJ veehoidlas Nega sissevoolu lähedal
See asub Ķegumi HEJ veehoidlas Nega sissevoolu juures (Nega majade ees), selle vasakul kaldal. Üks visuaalselt ja maastikuliselt muljetavaldavamaid ning ühtlasi kõige paremini säilinud betoonkaminaid, mida uhuvad Daugava lained. Seda on näha suuremalt tükilt. Kaldast on rajatud sild (rohuga võsastunud) tulepunkti tippu. Tuletõrjemaja betoonseintesse surutud kitsarööpmelised raudtee(?) rööpad. Sisse pääseb silla poolt. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l.
Saksa armee betoontulepunkt Ķegumi HEJ kalda tipus Andulii ees
See asub umbes 1,2 km ida pool väikesest oja pikendusest (oja suubub Lejasgrantiniņisse) Ķegumi HEJ järsu kaldanõlva tipus Andulii ees. Rannik on selles kohas metsa ja alusmetsaga võsastunud, nii et veehoidla küljelt märkab seda tulepunkti vaid terav vaatleja. Tulekahjukoht on hästi säilinud, kuna seda ei ole ranniku erosioon kahjustanud. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa sõjaväe kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju saab paadiga näha Ķegumi HEJ peal, kuna see asub privaatsel alal.
Saksa armee betoonist tulepunkti jäänused Ķegumsi HEJ veehoidlas Sidrabini ees
See asub Ķegumi HEJ veehoidla lahest umbes 0,25 km ida pool Silapūpēži lähedal, Jaunjelgava suunas, Sidrabiņi talu vastas. Tulepunkt on libisenud osaliselt vette ja lagunenud mitmeks osaks, meenutades ehitusprahi hunnikut. Rannik on kinni kasvanud. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa sõjaväe kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l. Daugava kaldast umbes 150 m lääne pool on vette libisenud veel ühe põlengupunkti jäänused.
Saksa armee betoonist tulepunkti jäänused Ķegumsi HEJ veehoidlas Jaundauglii ees
See asub Ķegumi HEJ veehoidla kaldal, Nega suudmest umbes 0,6 km ida pool, Jaundauglii ees. Tulepunkt on kaldalt vette libisenud ja mitmeks osaks murdunud. Selles on kasvanud kaks suuremat kaske, kasvanud tihnik. Üks osa sellest on kaldaga ühendatud jalgsillaga. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l.
Saksa armee betoonist tulepunkt Ķegumi HEJ kaldal, Lejasgrantinist idas
See asub Ķegumsi HEJ kalda nõlval väikese oja pikendusest (oja voolab Lejasgrantinini lähedal) umbes 0,25 km ida pool. Jaunjelgava - Ķeguma maanteelt (P85) saab seda otsida mööda Daugava kallast (võsastunud, enne seda - metsalagend) jalutades. Hoolikas vaatleja märkab seda ka jõest, sest suve jooksul on siia kasvanud lopsakas taimestik. Lõkkepunkti betoonosad on kaetud rohelise samblaga, avast paistavad metall- ja puitkonstruktsioonid. Ķegumsi HEJ lainete mõjul asub põlengupunkt uhutud kalda serval, mistõttu võib selle külastamine olla ohtlik. Lähedal on sügav süvend (pommiauk?). See on I maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal kaheksas (Ķegumi HEJ-st, Jaunjelgava suunas), mis on enam-vähem kogu pikkuses jälgitav. Daugava vasakul kaldal. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud.
Saksa armee betoontulepunkt Ķegumi HEJ kaldal Pudurie lähedal
Asub poolsaarel Konupīte (praegu üleujutatud jõepikendus) suudmes Daugavas, puhkekompleksi "Puduri" territooriumil. Lainete erosiooni tagajärjel on tulepunkt kaldunud jõe poole. Kallaste erosiooni vältimiseks on siinse veehoidla kaldaid tugevdatud betoonist kaitsemüüriga. Esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini tulepunktid on enam-vähem jälgitavad kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekolle on hästi näha, kui sõita paadiga mööda Ķegumi HEJ-d.
Saksa armee betoonist tulepunkti jäänused Ķegumi HEJ veehoidla kaldal Silapūpēži ees
See asub Ķegumi HEJ veehoidla lahest umbes 0,1 km ida pool Silapūpēži lähedal, Jaunjelgava suunas. Lõkkekoht on libisenud osaliselt vette, võsastunud puude, põõsaste ja muu taimestikuga ning asjatundmatule võib veepoolne suurem tükk meenutada suuremat kivi. Üheks maamärgiks on sellel kasvav kask. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l. Daugava kaldast umbes 150 m ida pool on vette libisenud veel ühe põlengupunkti jäänused.
Saksa armee betoontulepunkt Ķegumsi HEJ kaldal Pludinatātii lähedal
See asub poolsaarel Pludinātijai ja Latgali küla vahel. Laineerosiooni tagajärjel on objekt libisenud mööda kaldanõlva alla jõe praeguse veetasemeni. Kui Ķegumi HEJ veehoidlas on veetase kõrgem, uhuvad seda Daugava veed. Kui veetase on madalam, on see täiesti kuiv. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa sõjaväe kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekolle on hästi näha, kui sõita paadiga mööda Ķegumi HEJ-d. Teine võimalus on minna jalgsi mööda väikest rada mööda Daugava kallast, mis viib hästi hooldatud rannast "Spārītes".
Saksa armee betoonist tulepunkti jäänused Ķegumi HEJ veehoidlas Podnieki lähedal
See asub Ķegumi HEJ veehoidlas, väikeses lahesopis, umbes 20-30 m Daugava pangast Potterite majade ees. Põlengupunkti piirjoon ilmub ainult siis, kui veetase Ķegumi HEJ veehoidlas on langetatud. Ülejäänud aja on nad vee all ja pole nähtavad. See on kolmas (Ķegumi HEJ-st, Jaunjelgava suunas) Saksa armee kaitseliini tulepunktidest Esimese maailmasõja ajal Daugava vasakul kaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu ulatuses. pikkus Daugava vasakkalda. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab vaadata madalamal veetasemel paadiga Ķegumi HES-il.
Saksa armee betoontulepunkt Ķegumi HEJ juures (territooriumil asuvas energeetikamuuseumis)
See asub Ķegumsi HEJ tammist (Ķegumsi prospekt) 300 m loodes, energeetikamuuseumi territooriumil. Suhteliselt hästi säilinud, visuaalselt muljetavaldav. Seda saab vaadata ainult energeetikamuuseumi külastades või põhjaküljelt teiselt poolt Ķegumi HEJ territooriumi piirdeaeda. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa sõjaväe kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud.
