Kuidas vabastati Reola

Kirjeldus Vabadussõja üheks murdepunktiks peetavast Reola lahingust jaanuaris 1919, mille käigus nurjasid Eesti väed Punaarmee katse vallutada Tartut.

Reola mõisa asub kõrgemal kohal, ta väljad lähevad libamisi Tartu poole madalamaks. Mõisahoone on kivist ja piiratud kõrge ja tugeva kiviaiaga, nii et see oli nagu kindlus. Meie mehed liikusid mööda lagedat välja, mis osalt oli lumega kaetud, osalt roheline rukki orasepõld, otsesihis mõisa poole. Enamlastel oli kümmekond või rohkem kuulipildujat, mis olid paigutatud kivist mõisahoone pööningule ja kiviaia peale. Neil olid eeskujulikud kaitsepositsioonid, kust meie ahelikud olid näha nagu peo peal. Meie pealetung otsesihis mõisa peale oli hulljulgus, enamlased võinuksid meie mehed kõik maha lasta, aga meie kuulid ei teinud neile kiviaia taga midagi. Palju parem oleks olnud mõis ümber haarata, mõisa lähedal oli kahel pool mets. Kuid millegipärast lasksid meie ülemad peale tungida otse üle lageda välja, kus polnud mingit kaitset. Ka polnud meil ühtki kuulipildujat, ainult üks-kaks automaatpüssi igas roodus. Polnud siis ime, et meie kaotused olid üsna suured.

Kasutatud allikad ja viited:

Kuidas vabastati Reola. Postimees. 16.01.1944. Digar. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1944/01/16/9

Seotud objektid

Reola lahingu mälestussammas

Mälestussammas asub Kastre vallas, Tõõraste külas. Anton Sobolevi kavandatud monument tähistab üheks Vabadussõja murdepunktiks peetavat Reola lahingut. 16.-17. jaanuaril 1919. a toimunud lahingu käigus nurjasid Eesti väed Punaarmee katse vallutada Tartut. Mälestussammas avati 3. juulil 1932. aastal. Pärast teist maailmasõda lükati sammas pikali ja maeti maha. 27. novembril 1988. a avati Kambja Muinsuskaitse Seltsi eestvõttel väljakaevatud ja korrastatud monument taas.