Balti kett: mälestuseks ja uurimiseks
Balti kett, mis toimus 1989. aastal, pälvib jätkuvalt tähelepanu isegi enam kui 30 aastat pärast sündmust. Ehitatakse uusi monumente, korraldatakse mälestusüritusi ja näitusi. Üks algatustest on Balti keti dokumentaalse pärandi lisamine UNESCO maailma mälu rahvusvahelisse registrisse.
1989. aastal toimunud Balti keti mälestust hellitatakse väga mitmel kujul: selle tee äärde 1989. aastal püstitatud monumente säilitatakse ja restaureeritakse, püstitatakse uusi monumente ja muid mälestusmärke, luuakse muuseumiekspositsioone ja näitusi, korraldatakse mälestusüritusi jne. Üks näide on 2010. aastal Vilniuses avalikkuse algatusel ja avalikkuse annetatud vahenditega püstitatud monument „Vabaduse tee“. Nagu algatajad kirjeldavad, on „Vabaduse tee“ skulptuur, mis on pühendatud Leedu riigi taastamise kahekümnendale aastapäevale ja kutsub kõiki Leedu elanikke ja patrioote jätkama vabaduse ja ühtsuse teed. See on üleskutse mitte unustada ühtsuse ideid, mis aitasid Leedul saavutada vabaduse. Skulptuur sümboliseerib elavat inimeste ahelat, mis ühendas kolme iseseisvust taotlenud Balti riiki. Skulptuur on valmistatud enam kui 20 000 nimitellisest, selle pikkus on umbes 63 meetrit ja kõrgus umbes 3,5 meetrit.
2009. aastal kanti Balti keti ajaloo ja mälestusega seotud dokumentaalne pärand UNESCO maailma mälu rahvusvahelisse registrisse. Nominatsiooni „Balti kett – inimkett, mis ühendab kolme riiki nende vabadusepüüdlustes“ taotluse valmistasid ette ja dokumendid esitasid Leedu, Läti ja Eesti kultuuriministeeriumid, riigiarhiivid ja raamatukogud, „Maailma mälu“ riiklikud komiteed ja UNESCO riiklikud komisjonid, Leedu Ajaloo Instituut, Läti Rahvarinde Muuseum ja Eesti Okupatsioonimuuseum ning teised institutsioonid.
Balti keti dokumentaalse pärandi levitamiseks on loodud infoveebisait – www.balticway.net.
2014. aastal loodi Balti keti 25. aastapäeva puhul ja projekti „Balti keti lood“ elluviimise raames veel üks veebisait – https://www.thebalticway.eu/en/. Koguti 920 lugu enam kui 20 riigist üle maailma. Projekti materjalid anti hoiule Leedu Riigiarhiivi, Läti Rahvuslikku Ajaloomuuseumi ja Eesti Okupatsioonimuuseumisse.
- Balti kett, 2021, saadaval veebis: https://www.thebalticway.eu/en/ .
- Balti tee – kolme riigi inimkett vabadusepüüdlustes. 23. august 1989, 2008, veebijuurdepääs: https://www.balticway.net/.
- Balti kett. Vabaduse tee, 2010, saadaval veebis: https://laisveskelias.lt/ .
- „Balti kett – kolme riiki ühendav inimeste kett vabaduse nimel“, teoses: UNESCO Leedu Rahvuskomisjon, 2012–2023, saadaval veebis: https://unesco.lt/komunikacija-ir-informacija/unesco-programa-pasaulio-atmintis/unesco-tarptautinis-registras-pasaulio-atmintis/baltijos-kelias-zmoniu-grandine-sujungusi-tris-valstybes-laisves-vardan .
- „UNESCO rahvusvaheline register „Maailma mälu””, väljaandes: UNESCO Leedu Rahvuskomisjon, 2012–2023, saadaval veebis: https://unesco.lt/komunikacija-ir-informacija/unesco-programa-pasaulio-atmintis/unesco-tarptautinis-registras-pasaulio-atmintis .
Seotud objektid
Balti keti lõigul asuvad monumendid Balti keti mälestuseks
Mööda Balti maanteed Vilniusest Škilinpamūšisesse.
23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide allkirjastamise 50. aastapäeva tähistamiseks, moodustasid Leedu Ümberkorraldusliikumine, Läti Rahvarinne ja Eesti Rahvarinne inimketi, mis ühendas kolme Balti riigi – Vilniuse, Riia ja Tallinna – pealinnu. 2 miljonit inimest moodustasid käest kinni hoides umbes 650 km pikkuse keti. See Balti keti nime all tuntud kett on üks silmatorkavamaid ja meeldejäävamaid sündmusi Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riikide iseseisvuspüüdlustes.
Balti kett oli mõnda aega kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui pikim inimkett ning seda sündmust kajastav dokumentaalne pärand oli kantud UNESCO rahvusvahelisse registrisse „Maailma mälu“. Lisaks nendele globaalsetele ja rahvusvahelistele mälestusvormidele on aga ka tagasihoidlikumaid, kuid mitte vähem kõnekaid vorme. Leedus on selle mälestuseks pühendatud märke püstitatud kogu Balti keti äärde (tee kulges mööda Vilniuse–Ukmergė–Panevėžyse–Pasvalyse lõiku). Ainuüksi Pasvalyse rajoonis on tänapäeval 12 sellist mälestusmärki – erinevatest materjalidest ja vormides monumente. Ja neid on kogu lõigu ulatuses mitukümmend. Monumendid püstitati Balti keti osalejate endi algatusel.
Balti tee sai Leedus alguse Vilniuses Gediminase lossi tornist. Tänapäeval tähistab seda alguspunkti lossikivisse pressitud medaljon. Ja Vilniuse Šeškinė mikrorajoonis (Ukmergė maantee ääres, Ukmergės g. 24) asub kabelisamba kujuline puidust monument, mida võib pidada tähistatud tee sümboolseks alguseks. Selle sümboolne lõpp on märk Balti tee Leedu ja Läti lõikude ühendusest, mis asub 200 km kaugusel Saločiai lähedal.
Ristiorg Balti keti mälestuseks
Balti keti mälestusmärk Ristiorg asub Pasvalyse idaservas Via Baltica kiirtee (E67, A10) ääres.
23. augustil 1989 ühendas Leedu reformiliikumise Sąjūdise, Läti Rahvarinde ja Eesti Rahvarinde algatusel loodud kuritegeliku Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokolli allkirjastamise 50. aastapäeva tähistamiseks kolme Balti riigi – Vilniuse, Riia ja Tallinna – pealinnad elav inimkett. Käest kinni hoides moodustas umbes 650 km pikkune elava keti umbes kaks miljonit inimest. See kett, mida tuntakse Balti tee nime all, on üks tähelepanuväärsemaid ja meeldejäävamaid sündmusi okupeeritud riikide iseseisvuse teel.
nõukogude poolt.
Selle sündmuse mälestuseks on Balti keti marsruudi (Vilnius-Ukmergė-Panevėžys-Pasvalys-Saločiai) äärde püstitatud mälestusmärgid. Balti keti mälestuseks loodud Ristiorg on üks sellele mälestusrajale pühendatud monumentidest. Ristioru ajalugu algas Balti keti eelõhtul, kui Pasvalyse elanikud hakkasid rändrahnudest ehitama Vabaduse altarit. 23. augustil paigaldasid orgu ristid Balti keti osalejad Pasvalysest, Akmenest, Joniškisest, Kretingast, Mosėdisest ja Pakruojisest. Hiljem püstitati riste oluliste sündmuste mälestamiseks ja
tähelepanuväärsed inimesed, aga ka sõbralikele Norra ja Rootsi rahvastele pühendatud ristid.
Balti keti Leedu ja Läti osa mälestusmärk
Mälestusmärk asub Škilinpamūšisest põhja pool, Via Baltica kiirtee (E67, A10) ääres, Läti piiri ääres, kiirtee paremal küljel.
23. augustil 1989 ühinesid kolm Balti riiki – leedulased, lätlased ja eestlased – ajalooliseks sündmuseks, mida kutsuti Balti ketiks. Sel päeval, Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokolli 50. aastapäeva tähistamiseks, korraldati suurejooneline vägivallatu vastupanuüritus. Ligikaudu kaks miljonit inimest moodustasid käest kinni hoides inimketi, mis ulatus 650 kilomeetrit Vilniusest Riia kaudu Tallinna. Balti ketist on saanud mitte ainult solidaarsuse sümbol, vaid ka võimas sõnum maailmale Balti riikide otsusekindlusest taastada oma iseseisvus.
Üks olulisemaid sündmust mälestavaid monumente on Leedu-Läti piiril asuv mälestusmärk, mis püstitati 2014. aastal Leedu reformiliikumise Sąjūdis liikmete ja 1989. aasta Balti keti korraldajate algatusel.
