Baltijos kelias: atminčiai ir studijoms

2.jpeg
Baltijos kelio akimirkos 1989 m. Fot. nežinomas. Iš: Kauno IX forto muziejus, KDFM F 13544 // Lietuvos integrali muziejų informacinė sistema, prieiga internetu: https://www.limis.lt/valuables/e/805232/60000003656355?searchId=50478551

1989 m. įvykęs Baltijos kelias, net ir prabėgus daugiau nei 30 metų po įvykio, nestokoja dėmesio. Statomi nauji paminklai, rengiami minėjimai ir parodos. Viena iš iniciatyvų – Baltijos kelio dokumentinio paveldo įtraukimas į UNESCO Pasaulio atminties tarptautinį registrą.

1989 m. įvykusio Baltijos kelio atmintis yra puoselėjama pačiomis įvairiausiomis formomis: išsaugomi ir atkuriami palei šio kelio tasą 1989 m. pastatyti paminklai, statomi nauji paminklai ir kiti atminties ženklai, kuriamos muziejų ekspozicijos ir parodos, organizuojami minėjimai ir kt. Vienas iš pavyzdžių, 2010 m. Vilniuje visuomenės iniciatyva ir už visuomenės suaukotas lėšas pastatytas paminklas „Laisvės kelias“. Kaip apibūdina jo iniciatoriai, „Laisvės kelias“ – tai skulptūra, skirta Lietuvos valstybės atkūrimo dvidešimtmečiui ir kviečianti visus Lietuvos gyventojus ir patriotus tęsti laisvės ir vienybės kelią. Tai raginimas nepamiršti vienybės idėjų, padėjusių Lietuvai išsikovoti laisvę. Skulptūra simbolizuoja gyvą žmonių grandinę, sujungusią tris nepriklausomybės siekusias Baltijos valstybes. Skulptūra sukurta iš daugiau nei 20 000 vardinių plytų, jos ilgis siekia apie 63 metrus, aukštis – apie 3,5 metro.

2009 m. su Baltijos kelio istorija ir atmintimi susijęs dokumentinis paveldas buvo įtrauktas į UNESCO Pasaulio atminties tarptautinį registrą. Paraišką nominacijai „Baltijos kelias – žmonių grandinė, sujungusi tris valstybes laisvės vardan“ (“The Baltic Way – Human Chain Linking Three States in Their Drive for Freedom”) rengė ir dokumentus teikė Lietuvos, Latvijos ir Estijos kultūros ministerijos, nacionaliniai archyvai ir bibliotekos, nacionaliniai komitetai „Pasaulio atmintis“ ir nacionalinės UNESCO komisijos, Lietuvos istorijos institutas, Latvijos tautos fronto muziejus ir Estijos okupacijos muziejus bei kitos institucijos.

Baltijos kelio dokumentinio paveldo sklaidai sukurta informacinė interneto svetainė – www.balticway.net.

2014 m. Baltijos kelio 25-mečio proga ir įgyvendinant projektą „Baltijos kelio pasakojimai“ sukurta dar viena interneto svetainė – https://www.thebalticway.eu/en/. Buvo surinkta 920 pasakojimų iš daugiau nei 20 pasaulio šalių. Projekto medžiaga perduota saugoti Lietuvos centriniam valstybės archyvui, Latvijos nacionaliniam istorijos muziejui ir Estijos okupacijos muziejui.

 

Kasutatud allikad ja viited:
1.jpeg
3.jpeg

Seotud objektid

Mälestusmärgid Balti tee lõigu ääres Balti keti mälestuseks

Mööda Balti maanteed Vilniusest Škilinpamūšisse.

1989 23. augustil 1993. aastal ühendas inimkett Leedu Ümberkorraldusliikumise, Läti Rahvarinde ja Eesti Rahvarinde eestvedamisel kuritegeliku Molotov-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide sõlmimise 50. aastapäeva tähistamiseks kolme Balti riigi – Vilniuse, Riia ja Tallinna – pealinnad. 2 miljonit inimest ühendasid käed umbes 650 km pikkuses ketis. See Balti keti nime all tuntud kett on üks silmatorkavamaid ja meeldejäävamaid sündmusi Nõukogude okupeeritud riikide jaoks nende iseseisvuspüüdlustel.

Balti tee oli mõnda aega kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui pikim inimkett ning sellest sündmusest tunnistust andev dokumentaalpärand kanti UNESCO rahvusvahelisse registrisse "Maailma mälu". Nende üleilmsete ja rahvusvaheliste mälestamise vormide kõrval leidub aga ka tagasihoidlikumaid, kuid mitte vähem kõnekamaid vorme. Leedus on tema mälestusmärgid püstitatud kogu Balti tee ulatuses (tee kulges piki Vilnius–Ukmergė–Panevėžys–Pasvalyse lõiku). Ainuüksi Pasvalyse linnaosas on tänapäeval 12 sellist mälestusmärki – erinevatest materjalidest ja erineva kujuga mälestusmärke. Ja neid on kogu lõigul kümneid. Monumendid ehitati Balti ketis osalejate endi initsiatiivil.

Balti tee Leedus sai alguse Vilniuses Gediminase lossi tornist. Tänapäeval tähistab seda alguspunkti lossikivisse surutud medaljon. Ja Vilniuse Šeškinė mikrorajoonis (piki Ukmergė maanteed, aadressil Ukmergės g. 24) asub kabelisamba kujuline puidust monument, mida võib pidada mälestusraja sümboolseks alguseks. Selle sümboolne lõpp on 200 km kaugusel Saločiai lähedal asuv Balti tee Leedu ja Läti lõikude ühendamise märk.

 
Cross Valley, et mälestada Balti teed

Pasvali linna idaservas, Via Baltica maantee (E67, A10) läheduses on teeviidad.

aastal 1989 23. augustil, meenutades kuritegeliku Molotov-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide allkirjastamise 50. aastapäeva, ühendati Leedu ümberkorralduse eestvedamisel kolme Balti riigi pealinnad - Vilnius, Riia ja Tallinn. Liikumine, Läti Rahvarinne ja Eesti Rahvarinne. 2 miljonit inimest ühendasid käed umbes 650 km pikkuses ketis. See Balti maanteena tuntud ringrada on üks silmapaistvamaid ja meeldejäävamaid sündmusi Nõukogude okupeeritud riikide jaoks nende iseseisvuse püüdlustes.

Sündmuse meenutamiseks on Balti maantee marsruudi (Vilnius–Ukmergė–Panevėžys–Pasvalys–Saločiai) äärde püstitatud mälestusmärgid. «Et see päev jäädvustaks, toob igaüks teeäärsetele mälestusmärkidele midagi kaasa. Kuhjame oma vangistusena kivi haaval, et ehitada altar... Võib-olla kott mulda - iidse kombe järgi käru täita... Võib-olla rist..." (kirjanik Kazys Saja, 17. august 1989). Pasvaly lähedal Balti teel asuv Ristiorg on üks selle mälestustee mälestisi.

Kryžių oru ajalugu sai alguse Balti maantee eelõhtul, kui Pasvalja kodanikud hakkasid siia põllukividest Vabaduse altarit ehitama. 23. august Ristid asetasid orgu osalejad Pasvalisest, Akmenėst, Joniškėlist, Kretingast, Mosėdisest, Pakruoj. Hiljem püstitati siia riste tähtsündmuste ja silmapaistvate isikute mälestuseks, riste sõbralikele Norra ja Rootsi rahvastele. aastal 2024 Orus seisis 14 risti.

 
Balti tee Leedu ja Läti lõigu mälestusmärk

1989 23. august Kolm Balti rahvast – leedulased, lätlased ja eestlased – ühinesid ajalooliseks sündmuseks nimega Balti tee. Sel päeval korraldati Molotov-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide allkirjastamise 50. aastapäeva tähistamiseks muljetavaldav rahumeelne vastupanuaktsioon. Umbes 2 miljonit inimest lõid käed inimketis, mis ulatus 650 kilomeetrit Vilniusest läbi Riia Tallinna. Balti ketist on saanud mitte ainult solidaarsuse sümbol, vaid ka tugev sõnum maailmale Balti riikide otsusekindlusest taastada oma iseseisvus.

Üks olulisemaid sellest sündmusest tunnistust andvaid mälestusmärke on Leedu ja Läti piiril seisev silt, mis püstitati 2014. aastal. Leedu Reorganiseerimisliikumise algatusrühma liikmete klubi ja 1989. a Balti keti korraldajate algatus.