Balti keti lõigul asuvad monumendid Balti keti mälestuseks
Mälestusmärk

Mööda Balti maanteed Vilniusest Škilinpamūšisesse.

23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle salaprotokollide allkirjastamise 50. aastapäeva tähistamiseks, moodustasid Leedu Ümberkorraldusliikumine, Läti Rahvarinne ja Eesti Rahvarinne inimketi, mis ühendas kolme Balti riigi – Vilniuse, Riia ja Tallinna – pealinnu. 2 miljonit inimest moodustasid käest kinni hoides umbes 650 km pikkuse keti. See Balti keti nime all tuntud kett on üks silmatorkavamaid ja meeldejäävamaid sündmusi Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riikide iseseisvuspüüdlustes.

Balti kett oli mõnda aega kantud Guinnessi rekordite raamatusse kui pikim inimkett ning seda sündmust kajastav dokumentaalne pärand oli kantud UNESCO rahvusvahelisse registrisse „Maailma mälu“. Lisaks nendele globaalsetele ja rahvusvahelistele mälestusvormidele on aga ka tagasihoidlikumaid, kuid mitte vähem kõnekaid vorme. Leedus on selle mälestuseks pühendatud märke püstitatud kogu Balti keti äärde (tee kulges mööda Vilniuse–Ukmergė–Panevėžyse–Pasvalyse lõiku). Ainuüksi Pasvalyse rajoonis on tänapäeval 12 sellist mälestusmärki – erinevatest materjalidest ja vormides monumente. Ja neid on kogu lõigu ulatuses mitukümmend. Monumendid püstitati Balti keti osalejate endi algatusel.

Balti tee sai Leedus alguse Vilniuses Gediminase lossi tornist. Tänapäeval tähistab seda alguspunkti lossikivisse pressitud medaljon. Ja Vilniuse Šeškinė mikrorajoonis (Ukmergė maantee ääres, Ukmergės g. 24) asub kabelisamba kujuline puidust monument, mida võib pidada tähistatud tee sümboolseks alguseks. Selle sümboolne lõpp on märk Balti tee Leedu ja Läti lõikude ühendusest, mis asub 200 km kaugusel Saločiai lähedal.