Taaveti täht Dundaga koonduslaagri mälestuspaigas
Pärast iseseisvuse taastamist püstitasid Dundaga elanikud Mazirbe-Dundagase tee lähedal asuvale juutide mõrva ja ümbermatmise kohale suure puidust Taaveti tähe ning hiljem avas Läti Juudi Koguduste ja Kogukondade Nõukogu selle kõrval ka mälestuskivi.
Dundaga II koonduslaager avati 26.11.1943 ja selle esimeseks komandandiks oli Gröschel Max Ernst. Algselt oli 155 vangi (1944) ja laagrit laiendati 1000 vangini. Enamik vangidest pärines Riia, Vilniuse, Daugavpilsi ja Liepāja getodest, aga ka teiste Saksamaa okupeeritud alade getodest. Vangid olid naised ja lapsed, keda töötati ladudes, kasarmute ehitamisel, metsatöödel, raudtee- ja punkrite ehitamisel ning lennuväljade ehitamisel.
Laager evakueeritakse, kui Punaarmee jõuab Tukumsisse 24.–25. juulil 1944. See toimub raudteed mööda Liepājasse ja ventspilsi ning edasi Stutthofi koonduslaagrisse.
Gräschel piinas vange nii julmalt, et paljud said surmavalt vigastada ja surid. SS- ja politseikohus mõistis Gräscheli süüdi Riia-Kaiserwaldi koonduslaagris (SS-laager Dondangen) toime pandud kuritegudes ning ta saadeti Stutthofi SS- ja politsei koonduslaagrisse Danzig-Matzkaus. Dresdeni kohus mõistis ta 23. veebruaril 1951 surma ja hukkas ta Dresdeni vanglas 23. juunil 1951.
1992. aasta juunis paigaldasid Dundaga elanikud tänu kohaliku ajaloolase Jautrīte Freimute algatusele Čiekurais juutide mõrva ja ümbermatmise paika suure puidust Taaveti tähe, mis pole seal enam säilinud.
Kuid 2007. aasta oktoobris avas Läti Juudi Kogukondade ja Kogukondade Nõukogu selle kõrval ka mälestuskivi, millel on kaks Taaveti tähte ja lätikeelne kiri: „1200 Läti ja Euroopa juudi mälestuseks, kes hävitati Dundaga surmalaagrites aastatel 1943–1944.“ Monumendi avamisel osalesid Läti Juudi Kogukondade ja Kogukondade Nõukogu, valitsuse ja kohaliku omavalitsuse esindajad, samuti Saksamaa, Iisraeli, Slovakkia, Tšehhi Vabariigi, Austria ja Ungari saatkondade esindajad.
http://www.tenhumbergreinhard.de/1933-1945-lager-1/1933-1945-lager-d/dundaga-ii-dondangen.html
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Holokaustiohvrite memoriaalansambel Liepājas
Läti suurim holokaustiohvrite memoriaalansambel asub Liepājas Šķēde liivaluidetes. Memoriaalansambel on pühendatud rohkem kui 3000 Liepāja juudi mälestusele, kes tapeti Teise maailmasõja ajal. See on Iisraeli rahvussümboli menoraa ehk 7-harulise küünlajala kujuline. Memoriaali kontuur, mida on hästi näha linnulennult, on valmistatud lõhutud kivirahnudest ja graniitplokkidest. Menoraa tuled on valmistatud graniitsammastest, millele on raiutud heebrea, inglise, läti ja vene keeles värsid Jeremija nutulauludest.
Riia Geto- ja Läti Holokaustimuuseum
Riia Geto- ja Läti Holokaustimuuseum asub Riias keskturu ja pearaudteejaama läheduses. Muuseum avati 2010. aastal kohas, kus kunagi asusid linna laod. See on rajatud ajaloolisse linnaosasse, mis piirnes endise juudigetoga. Geto ala on ainulaadne, sest arhitektuuriliselt ei ole see pärast Teist maailmasõda muutunud. See on mälestuspaik juudi rahva tragöödiale. Natsi-Saksamaa poliitika Läti juudi elanikkonna suhtes seisnes 1939. aasta lõpuni selles, et Saksa diplomaadid ja poliitikud üritasid avaldada survet Läti valitsusele juudivastaste meetmete rakendamiseks ja nende vabaduse piiramiseks. Pärast baltisakslaste lahkumist 1939. aastal ei olnud Saksa saatkonnal enam nii head ülevaadet elanikkonna meelsuse ja Lätis toimuva kohta. Kui Punaarmee okupeeris Läti ja hakkas ühiskonnaga manipuleerima, toetas osa juudi elanikkonnast uut okupatsioonivõimu. Pärast seda, kui režiim pöördus terve ühiskonna vastu, langes toetus kiiresti. Ometi oli tekkinud sügav lõhe elanikkonnas, mida püüdis hiljem ära kasutada järgmine okupatsioonirežiim, Natsi-Saksamaa. See lootis, et kohalik elanikkond ahistab ja ründab juute, kuid seda ei juhtunud. Saksamaa töötas välja uue plaani, mis alguses nägi ette Riia geto loomist, aga hiljem hävitas selle elanikud.
