Taaveti täht Dundaghi koonduslaagri mälestusmärgil
Pärast taasiseseisvumist paigaldasid Dundaga elanikud juutide mõrva- ja ümbermatmispaika Mazirbe - Dundaga maantee äärde suure puust Taaveti tähe ning hiljem avas Läti Juudi Koguduste ja Koguduste Nõukogu selle kõrval mälestuskivi. seda.
Koonduslaager Dundagen II (Dondagen II) avati 26.11.1943 ja selle esimene komandant on Gröschel Max Ernst. Algselt 155 vangilt (1944) laiendati laagrit 1000 vangini. Enamik vange on pärit Riia, Vilniuse, Daugavpilsi ja Liepāja getodest, aga ka teiste sakslaste poolt okupeeritud riikide getodest. Vangid on naised ja lapsed, kes töötavad ladudes, kasarmute ehituses, metsanduses, raudtee- ja punkriehituses ning lennuväljade ehituses.
Laager evakueeritakse, kui Punaarmee 24.-25.07.1944. jõuab Tukumale. See kulgeb raudteed mööda Liepājasse ja Ventspilsi ning sealt edasi Stutthofi koonduslaagrisse. SS-i ja politseikohus mõistis Gräscheli süüdi Riia-Kaiserwaldi koonduslaagris (SS-laager Dondangen) toime pandud kuritegudes, ta saadeti Stutthofi SS-i ja politsei koonduslaagrisse Danzig-Matzkaus.
Greschel piinas vange nii julmalt, et paljud said surmavaid vigastusi ja surid. Dresdeni kohus mõistis ta surma 23. veebruaril 1951 ja hukati Dresdeni vanglas 23. juunil 1951.
1992. aasta juunis paigaldasid Dundaga elanikud tänu kohaliku uurija Jautrīte Freimutese initsiatiivile juutide mõrva- ja ümbermatmispaika Čiekurosse suure puust Taaveti tähe, mis pole objektil säilinud.
Kuid 2007. aasta oktoobris avas Läti Juudi Koguduste ja Kogukondade Nõukogu selle kõrval ka mälestuskivi kahe Taaveti tähe ja lätikeelse kirjaga "Dundagase surmalaagrid 1943-1944. aastal hävitatud 1200 Läti ja Euroopa juudi mälestuseks Monumendi avamisel osalesid esindajad Läti Juudi Koguduste ja Kogukondade Nõukogust, valitsuse ja kohaliku omavalitsuse ning Saksamaa, Iisraeli, Slovakkia, Tšehhi, Austria ja Ungari saatkondadest.
http://www.tenhumbergreinhard.de/1933-1945-lager-1/1933-1945-lager-d/dundaga-ii-dondangen.html
Seotud ajajoon
Seotud objektid
SS-relvade prügila "Seelager" ja koonduslaagris hukkunute mälestusmärk
1943. aasta lõpus hakkasid natside Saksa okupatsioonivõimud, plaanides laiendada SS-i motoriseeritud relvaüksusi, ehitama Dundaga läheduses väljaõppekohta nimega "Seelager" (merelaager). Dundaga ja Arlava kihelkondade elanikud evakueeriti harjutusvälja rajamiseks.
Laagri taristu rajamiseks asusid Dundaga läheduses mitmed koonduslaagri "Kaizervalde" filiaalid, kuhu paigutati umbes 6000 juuti erinevatest Euroopa riikidest (sealhulgas Lätist) ning umbes 1000 sõjavangi ja partisani. Paljud vangid surid hukkamiste ja kehvade elutingimuste tõttu. Osa surnutest maeti "Čiekuri" laagrisse, mis mõnede andmete kohaselt oli ka Mazirbe suunas kitsarööpmelist raudteed ehitanud juutide grupi mõrvapaik.
1944. aasta augusti alguses, pärast Nõukogude Liidu sissetungi Zemgalesse, likvideeriti väljaõppekeskus, mitu tuhat väljaõppeta SS-veeretajat saadeti tagasi Saksamaale ning komandost, instruktoritest ja koolitatud sõduritest moodustati SS-mootorbrigaad Gross, mis sai nime väljaõppekeskuse komandöri, SS-standardseersant Martin Grossi järgi. Brigaad osales 1944. aasta augustis Tukumsi lahingus ning 1944. aasta septembris Iecava ja Baldone lahingutes.
Pärast SS-üksuste lahkumist kasutati harjutusvälja infrastruktuuri Riiast ja teistest Läti piirkondadest evakueeritud juutide majutamiseks, keda kasutati jätkuvalt orjatööjõuna.
Holokaustiohvrite memoriaalansambel Liepājas
Läti suurim holokaustiohvrite memoriaalansambel asub Liepājas Šķēde liivaluidetes. Memoriaalansambel on pühendatud rohkem kui 3000 Liepāja juudi mälestusele, kes tapeti Teise maailmasõja ajal. See on Iisraeli rahvussümboli menoraa ehk 7-harulise küünlajala kujuline. Memoriaali kontuur, mida on hästi näha linnulennult, on valmistatud lõhutud kivirahnudest ja graniitplokkidest. Menoraa tuled on valmistatud graniitsammastest, millele on raiutud heebrea, inglise, läti ja vene keeles värsid Jeremija nutulauludest.
Riia Geto- ja Läti Holokaustimuuseum
Riia Geto- ja Läti Holokaustimuuseum asub Riias keskturu ja pearaudteejaama läheduses. Muuseum avati 2010. aastal kohas, kus kunagi asusid linna laod. See on rajatud ajaloolisse linnaosasse, mis piirnes endise juudigetoga. Geto ala on ainulaadne, sest arhitektuuriliselt ei ole see pärast Teist maailmasõda muutunud. See on mälestuspaik juudi rahva tragöödiale. Natsi-Saksamaa poliitika Läti juudi elanikkonna suhtes seisnes 1939. aasta lõpuni selles, et Saksa diplomaadid ja poliitikud üritasid avaldada survet Läti valitsusele juudivastaste meetmete rakendamiseks ja nende vabaduse piiramiseks. Pärast baltisakslaste lahkumist 1939. aastal ei olnud Saksa saatkonnal enam nii head ülevaadet elanikkonna meelsuse ja Lätis toimuva kohta. Kui Punaarmee okupeeris Läti ja hakkas ühiskonnaga manipuleerima, toetas osa juudi elanikkonnast uut okupatsioonivõimu. Pärast seda, kui režiim pöördus terve ühiskonna vastu, langes toetus kiiresti. Ometi oli tekkinud sügav lõhe elanikkonnas, mida püüdis hiljem ära kasutada järgmine okupatsioonirežiim, Natsi-Saksamaa. See lootis, et kohalik elanikkond ahistab ja ründab juute, kuid seda ei juhtunud. Saksamaa töötas välja uue plaani, mis alguses nägi ette Riia geto loomist, aga hiljem hävitas selle elanikud.
