Keguma elanike pingutused elektrijaama päästmiseks
22. juunil 1941 (pühapäeval) algasid Lätis Teise maailmasõja sündmused. Sõjalaine „läbis“ Ķegumsist ilma suuremate lahinguteta. Nõukogude armee kiirel taandumisel korraldasid Vene sõdurid ka Tome maamajadele haaranguid, et endale toitu hankida.
Elanike kaitsmiseks moodustasime turvagrupi, millel oli kontaktpunkt Tomese elektrijaamas. Elektrijaama töötaja Aldermanis „Stuteni“ majast ja tehnik tulid meie elektrijaama direktor Krasovskise palvega aidata ära hoida elektrijaama eeldatavat plahvatust.
Vene julgeolekujuhtkond on direktor P. Krasovskisilt ja inimeselt, kes saaks neile huvipunkte näidata, nõudnud elektrijaama plaani. Tunnelisse on paigutatud dünamiidikastid, meil on vaja pääseda sisse ja ühendatud juhtmed läbi lõigata. Tegutseme kiiresti ja ettevaatlikult, kasutades vaatluseks Biķi talumaja pööningut.
Vene vormiriietuses sõduritel lubatakse silda ületada, kuid reameesid peetakse kinni, kuni nende dokumendid on kontrollitud.
Olles „omandanud“ nelja Vene sõduri vormiriided, imbuvad meie elektrijaama töötajad suuremasse venelaste gruppi, kes üle silla kõndisid.
Tehnik, kui eriloaga administratsiooni isik, võis sillavalvuritega vestelda. Nagu plaanitud, kohtus tehnik meie inimestega ja neil õnnestus hiilida šahti ning juhtmed läbi lõigata. Järgmisel päeval saabus tehnik, hr Krasovski tänuga tehtud töö eest. Meie informaatorid hoiatasid, et juhtimispunkti oli paigutatud pommipäästikuseadeldis, mis viitaks juhtmete kahjustustele. Jälgisime, kas Vene pommitajad tuvastavad kahjustused ja annavad häire. Sündmused kiirenesid. Sillavalve sõjaväeosad asendati tsiviilriietes politseivalvuritega (sildiga varrukatel). Tekkis rahutus ja kui teele ilmusid mõned Saksa soomukid, jäi elektrijaam ilma valvuriteta. Tehniku ettepanekul võtsime vabatahtlikena valve üle ja mõneks päevaks valvasid meie mehed Kegumit. Hr Krasovski saabus oma staabiga, Saksa soomuk sõitis kohale ja selle ülem rääkis lühidalt juhtkonnaga ning lahkus.
Riiast saabusid kohale Saksa poliitiline juhtkond ja Riia ringkonna juht Veida. Ta tänas isiklikult mind ja Tome valvureid meie isamaalise töö eest. Saime palga, esimese Saksa raha Lätis ja kutse politseisse teenima... Olime rõõmsad, et olime täitnud härra Krasovskise palve ja kaitsnud koos meie Ķegumsi elektrijaama.
Nüüd, aastakümneid hiljem, mõistan ma selle hetke ohtlikkust Kegumsi jaoks ja direktor Krasovskise tohutuid pingutusi meie elektrijaama päästmiseks kogu oma jõuga.
Juunis aga, kui Punaarmee taandus, heideti Kegumsi silla 80-meetrisele kuuendale avale pomm, et Hitleri armee edasitungi itta mõnevõrra takistada. Elektrijaam jätkas oma igapäevast tööd. Sild taastati kahe kuu jooksul puitkonstruktsioonini.
Seejärel pidi minu juhendamisel tegutsev ehitusgrupp kahjustused parandama, ehitades õhku lastud lõigu kohale redelid ja silla, et tööd saaksid jätkuda. Hiljem ehitati rippsild, sest betoneerimiseks mõeldud kruusa tuli tuua Birzgale'ist. Korraga sai üle selle silla liikuda üks käru. Tööd oli palju.
Andersone, R. 2004. Kegumsi hüdroelektrijaam. lk 69.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Saksa armee betoonist tulepunkt Ķegumi HPP veehoidla juures Žega jõe suudmes
Asub Ķegumi HEJ veehoidlas Žegumi jõe suudmes (Žegumi maja vastas), selle vasakul kaldal. Üks visuaalselt ja maaliliselt kõige muljetavaldavamaid ning ka paremini säilinud betoonist tulepunkte, mida Daugava lained uhuvad. Seda on näha kaugemalt. Kaldalt on ehitatud jalakäijate sild tulepunkti tippu (mis on rohuga kaetud). Tulepunkti betoonseintesse on ehitatud kitsarööpmelise raudtee (?) rööpad. Sinna pääseb jalakäijate silla kaudu. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal, mida saab enam-vähem jälgida kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaline süsteem, mida pole veel ühtse tervikuna hinnatud. Tulepunkti jäänuseid saab vaadata Ķegumi HEJ ääres paadiga sõites.
Saksa armee betoonist tulepunkt Ķegumi HPJ ülemisel kaldal Anduļi vastas
See asub umbes 1,2 km ida pool väikesest ojakesest, mis laieneb (oja suubub Lejasgrantiņisse) Ķegumi HEJ järsu kaldanõlva tipus Anduļi vastas. Kallas on selles kohas metsa ja alusmetsaga võsastunud, seega märkab seda tulepunkti veehoidla poolt vaid terase vaatleja. Tulepunkt on hästi säilinud, kuna kaldaerosioon pole seda kahjustanud. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava jõe vasakul kaldal, mida saab enam-vähem jälgida kogu Daugava jõe vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaline süsteem, mida pole veel ühtse tervikuna korralikult hinnatud. Tulepunkti saab vaadata Ķegumi HEJ ääres paadiga sõites, kuna see asub eraterritooriumil.
Saksa armee betoonist tulepunkti jäänused Ķegumi HPP veehoidlas Sidrabiņi vastas
Asub umbes 0,25 km Ķegumi HEJ veehoidla lahest idas Silapūpēži lähedal, Jaunjelgava suunas, Sidrabiņi talu vastas. Tulepunkt on osaliselt vette vajunud ja mitmeks osaks lagunenud, meenutades ehitusprahi hunnikut. Kallas on võssa kasvanud. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal, mida on enam-vähem võimalik jälgida kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaväesüsteem, mida pole veel tervikuna täielikult hinnatud. Tulepunkti jäänuseid saab vaadata paadiga mööda Ķegumi HEJ-d sõites. Umbes 150 m Daugava kaldast läänes on vette vajunud veel ühe tulepunkti jäänused.
Saksa armee betoonist tulepunkti jäänused Kegumsi HPP veehoidla juures Jaundauguļi vastas
Asub Ķegumi HEJ veehoidla kaldal, umbes 0,6 km Žega suudmest ida pool, Jaundauguļi vastas. Tulepunkt on kaldalt vette libisenud ja mitmeks osaks jagunenud. Sinna on kasvanud kaks suuremat kaske ja võsa. Üks osa sellest on kaldaga ühendatud jalakäijate silla abil. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal, mida saab enam-vähem jälgida kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaväesüsteem, mida pole veel ühtse tervikuna täielikult hinnatud. Tulepunkti jäänuseid saab vaadata Ķegumi HEJ ääres paadiga sõites.
Saksa armee betoonist tulepunkt Ķegumi HPP kaldal Puduri lähedal
Asub poolsaarel Konupīte jõe (nüüdseks jõe üleujutatud pikendus) suudmes Daugavasse, Puduri puhkekompleksi territooriumil. Laineerosiooni tagajärjel on tulepunkt jõe poole kaldunud. Kallaste erosiooni vältimiseks on veehoidla kaldad tugevdatud betoonist kaitsemüüriga. Saksa armee kaitseliini tulepunktid Esimese maailmasõja ajal on jälgitavad enam-vähem kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaline süsteem, mida pole veel tervikuna täielikult hinnatud. Tulepunkti on hästi näha paadisõidul mööda Ķegumi hüdroelektrijaama.
Saksa armee betoonist tulepunkti jäänused Ķegumi HPP veehoidla kaldal Silapūpėžyse vastas
Asub umbes 0,1 km Ķegumi HEJ veehoidla lahest idas Silapūpēži lähedal, Jaunjelgava suunas. Tulepunkt on osaliselt vette vajunud, puude, põõsaste ja muu taimestikuga võssa kasvanud ning võhmale võib see veekogu äärest kaugemalt vaadatuna meenutada suuremat kivi. Üks maamärk on sellel kasvav kask. See on üks Saksa armee Esimese maailmasõja aegse kaitseliini tulepunktidest Daugava vasakul kaldal, mida on enam-vähem võimalik jälgida kogu Daugava vasaku kalda pikkuses. Eelmainitud kaitseliin on ulatuslik sõjaväesüsteem, mida pole veel tervikuna täielikult hinnatud. Tulepunkti jäänuseid saab vaadata paadiga mööda Ķegumi HEJ-d sõites. Umbes 150 m Daugava kaldast idas on vette vajunud veel ühe tulepunkti jäänused.
Otomars Oškalnsi punkri võimalik asukoht
Kõrval asuv ja raskesti ligipääsetav koht on suur metsamassiiv, mis asub umbes 200 m Žega jõest läänes ja umbes 0,5 km Žega lammiala edelas. Soovitatav on nimetatud kohta minna jalgsi või jalgrattaga, kasutades LIDAR-kaarte ja geograafilisi koordinaate. Nimetatud kohas asub umbes kilomeetri pikkune (lääne-ida suunas) ja poole kilomeetri laiune (põhja-lõuna suunas) looduslik luiteahelik, mis on kaetud okasmetsaga. Luitemassiivi põhja- ja idanõlvade ülemistes osades on hästi säilinud kaevikud, mis arvatavasti pärinevad Teisest maailmasõjast. Harijs Jaunzems (endine Ķegumi hüdroelektrijaama insener) usub, et selles piirkonnas asus Otomars Oškalnsi moodustatud Punaarmee partisanide üksuse punker (täpne punkt pole teada).
Prints Leopoldi tee (Prinz – Leopold Straße)
Esimese maailmasõja paiga (tee) nimi on „Prinz – Leopold Straße” – Prints Leopoldi tee. Ajalooline metsatee või selle asukoht, umbes 7 km pikk, algas Suure Kurfürsteni tammi ja Kaiseri tammi ristumiskohas nn Kurlandi monumendi (Kurland Denkmal) juures ja lookleb läbi metsa Birzgale suunas, ühendudes Esimese maailmasõja kitsarööpmelise raudteeliiniga: Lāčplēsis – Latgale. Maanteest läänes ja Kurlandi monumendist (Kurland Denkmal) umbes 2 km lõunas asub Esimese maailmasõja lasketiir. Tänapäeval saab Prints Leopoldi teed mööda kõndida, jalgrattaga sõita ja sobivates tingimustes autoga sõita. Tee ületab Konupīte jõge ja Žega lisajõge.
Arvatakse, et Saksa armee sõdurid, kes veetsid pikka aega Daugava jõe vasakul kaldal, nimetasid selle tee Baieri vürsti Leopoldi (1846–1930) järgi, kes juhtis Esimese maailmasõja ajal idarindel Saksa ja Austria-Ungari vägesid.
