Ķegumsi poole elanike jõupingutused elektrijaama päästmiseks
22. juunil 1941 (pühapäeval) algasid Lätis Teise maailmasõja sündmused. Sõjalaine "mööda" Ķegumsist ilma suurema lahinguta. Kui Nõukogude armee kähku taganes, tormasid Vene sõdurid Tome maakodu ümber toidu järele.
Elanikkonna kaitsmiseks moodustasime Tome peakorteris kontaktpunktiga turvameeskonna. Elektrijaama plaanitud plahvatust aitasid meil ära hoida Stuteni kodust pärit elektrijaama töötaja Aldermanis ja direktori hr Krasovska palvel tehnik.
Venemaa julgeolekuamet on küsinud direktor P.Krasovskiselt elektrijaama plaani ja inimest, kes võiks neile huvipunktid ette näidata. Kui tunnelisse asetatakse dünamiidist kastid, peab olema võimalik ühendatud juhtmeid siseneda ja läbi lõigata. Tegutseme kiiresti ja hoolikalt, kasutades vaatluseks Biķi talumaja pööningut.
Vene mundrisse riietatud sõdurid lastakse üle silla, kuid eraisikuid peetakse kuni dokumentide kontrollimiseni kinni.
Meie elektrijaama töötajad imbuvad nelja Vene sõduri vormiriietuse "oendamisega" silla ületanud venelaste suuremasse gruppi.
Tehnik kui eriloaga haldusisik sai sillavalvuritega rääkida. Nagu plaanitud, tuli tehnik meile vastu ja neil õnnestus šahti sisse hiilida ja juhtmed läbi lõigata. Teisel päeval tuli tehnik härra Krasovski tänutundega tehtu eest. Meie reporterid hoiatasid, et komandopunkti oli paigaldatud lõhkeseadeldis, mis viitab juhtmete kahjustumisele. Nägime, kas Vene pommitajad avastavad kahjustused ja annavad häire. Sündmused kiirenesid. Sillavahi sõjaväeosad asendati erariietes politseivalvuritega (varrukal kiri). Tekkisid rahutused ja mõnede Saksa soomusmasinate teele ilmumisega jäi elektrijaam valveta. Tehniku ettepanekul võtsime vabatahtlikena valve üle ja meie mehed valvasid paar päeva Ķegumsi. Saabus härra Krasovski oma staabiga, saabus Saksa soomusauto, mille komandör rääkis lühikest aega juhtkonnaga ja lahkus.
Riiast tuli Saksa poliitiline juhtkond ja Riia rajooni juht Veida. Ta tänas isiklikult mind ja Tomi valvureid isamaalise töö eest. Saime palka, esimese Saksa raha Lätis ja kutse politseisse.
Nüüd, aastakümneid hiljem, mõistsin Kegumsi ohtlikkust ja direktor Krasovski tohutuid pingutusi meie elektrijaama päästmiseks.
Juunis aga, kui osa Punaarmee vägedest taandus, visati pomm Kegumsi silla 80 meetri pikkusele 6. rajale, et kuidagi takistada Hitleri armee liikumist itta. Elektrijaam jätkas igapäevast tööd. Sild taastati kahe kuuga puitkonstruktsioonina.
Seejärel parandas kahjustused minu kontrolli all olev ehitusmeeste grupp, ehitades õhkutõusnud lõigule trepid ja silla, et töö saaks jätkuda. Hiljem ehitati rippsild, sest Birzgalest oli vaja betoneerimiseks killustikku tuua. Mööda seda silda saaks ühe käru liigutada. Tööd oli palju.
Andersone, R. 2004. Ķegumsi hüdroelektrijaam. P.
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Saksa armee betoonist tulepunkt Kegumi HEJ veehoidlas Nega sissevoolu lähedal
See asub Ķegumi HEJ veehoidlas Nega sissevoolu juures (Nega majade ees), selle vasakul kaldal. Üks visuaalselt ja maastikuliselt muljetavaldavamaid ning ühtlasi kõige paremini säilinud betoonkaminaid, mida uhuvad Daugava lained. Seda on näha suuremalt tükilt. Kaldast on rajatud sild (rohuga võsastunud) tulepunkti tippu. Tuletõrjemaja betoonseintesse surutud kitsarööpmelised raudtee(?) rööpad. Sisse pääseb silla poolt. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l.
Saksa armee betoontulepunkt Ķegumi HEJ kalda tipus Andulii ees
See asub umbes 1,2 km ida pool väikesest oja pikendusest (oja suubub Lejasgrantiniņisse) Ķegumi HEJ järsu kaldanõlva tipus Andulii ees. Rannik on selles kohas metsa ja alusmetsaga võsastunud, nii et veehoidla küljelt märkab seda tulepunkti vaid terav vaatleja. Tulekahjukoht on hästi säilinud, kuna seda ei ole ranniku erosioon kahjustanud. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa sõjaväe kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju saab paadiga näha Ķegumi HEJ peal, kuna see asub privaatsel alal.
Saksa armee betoonist tulepunkti jäänused Ķegumsi HEJ veehoidlas Sidrabini ees
See asub Ķegumi HEJ veehoidla lahest umbes 0,25 km ida pool Silapūpēži lähedal, Jaunjelgava suunas, Sidrabiņi talu vastas. Tulepunkt on libisenud osaliselt vette ja lagunenud mitmeks osaks, meenutades ehitusprahi hunnikut. Rannik on kinni kasvanud. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa sõjaväe kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l. Daugava kaldast umbes 150 m lääne pool on vette libisenud veel ühe põlengupunkti jäänused.
Saksa armee betoonist tulepunkti jäänused Ķegumsi HEJ veehoidlas Jaundauglii ees
See asub Ķegumi HEJ veehoidla kaldal, Nega suudmest umbes 0,6 km ida pool, Jaundauglii ees. Tulepunkt on kaldalt vette libisenud ja mitmeks osaks murdunud. Selles on kasvanud kaks suuremat kaske, kasvanud tihnik. Üks osa sellest on kaldaga ühendatud jalgsillaga. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l.
Saksa armee betoontulepunkt Ķegumi HEJ kaldal Pudurie lähedal
Asub poolsaarel Konupīte (praegu üleujutatud jõepikendus) suudmes Daugavas, puhkekompleksi "Puduri" territooriumil. Lainete erosiooni tagajärjel on tulepunkt kaldunud jõe poole. Kallaste erosiooni vältimiseks on siinse veehoidla kaldaid tugevdatud betoonist kaitsemüüriga. Esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini tulepunktid on enam-vähem jälgitavad kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekolle on hästi näha, kui sõita paadiga mööda Ķegumi HEJ-d.
Saksa armee betoonist tulepunkti jäänused Ķegumi HEJ veehoidla kaldal Silapūpēži ees
See asub Ķegumi HEJ veehoidla lahest umbes 0,1 km ida pool Silapūpēži lähedal, Jaunjelgava suunas. Lõkkekoht on libisenud osaliselt vette, võsastunud puude, põõsaste ja muu taimestikuga ning asjatundmatule võib veepoolne suurem tükk meenutada suuremat kivi. Üheks maamärgiks on sellel kasvav kask. Tegemist on esimese maailmasõja aegse Saksa armee kaitseliini ühe tulepunktiga Daugava vasakkaldal, mis on enam-vähem jälgitav kogu Daugava vasakkalda pikkuses. Eelnimetatud kaitseliin on mastaapne sõjaline süsteem, mida pole siiani tegelikult tervikuna hinnatud. Tulekahju jäänuseid saab näha paadiga Ķegumi HEJ-l. Daugava kaldast umbes 150 m ida pool on vette libisenud veel ühe põlengupunkti jäänused.
Otomaras Oškalnsi punkri võimalik asukoht
Kõrvaline ja raskesti ligipääsetav koht - suur metsamassiiv Nega jõest umbes 200 m lääne pool ja Nega üleujutusest umbes 0,5 km edelas. Soovitatav on nimetatud kohta minna jalgsi või jalgrattaga, kasutades LIDAR kaarte ja geograafilisi koordinaate. Nimetatud kohas on umbes kilomeetri pikkune (W-E suunas) ja poole kilomeetri laiune (N-S suunas) okasmetsaga kaetud sisemaa luitevall. Luitemassiivi põhja- ja idanõlvade tipus on hästi säilinud kaevikud, mis arvatavasti pärinevad Teisest maailmasõjast. Harijs Jaunzems (endine Ķegumsi HEJ insener) usub, et selles piirkonnas asus Otomaras Oškalnsi moodustatud Punaarmee partisanide üksuse punker (täpne koht pole teada).
Prints Leopold Straße (Prinz – Leopold Straße)
Koha (tee) nimi Esimese maailmasõja ajal - "Prinz - Leopold Straße" - Prints Leopoldi tee. Umbes 7 km pikkune ajalooline metsatee ehk koht, mis sai alguse Große Kurfürsten Dammi ja Kaiser Dammi ristmikult nn Kurland Denkmali lähedalt ja lookleb läbi metsa Birzgale poole, ühendades Esimese maailmasõja aegse kitsarööpmelise raudteeliiniga: Lāčplēsis – latgali. Maanteest lääne pool ja Kurland Denkmali kohast umbes 2 km lõuna pool asub Esimese maailmasõja lasketiir. Tänapäeval saab Prince Leopoldi teel kõndida, sõita jalgrattaga ja sõita (sobivates tingimustes). Tee läbib Konupīti ja Nega lisajõge.
Arvatakse, et Saksa armee sõdurid, kes viibisid pikka aega Daugava vasakkalda rindel, andsid sellele teele nime Saksa ja Austria-Ungari vägesid juhtinud Baieri vürsti Leopoldi (1846 - 1930) järgi. Idarindel Esimese maailmasõja ajal.
