Šilėnai pommitamispolügoon
Sõdadevahelisel perioodil tegutses Šiauliai lähedal Šiauliai soostikus pommitamispolügoon, kus viidi läbi Leedu õhuväe pommitamis- ja laskeharjutusi. Selle treeningvälja olemasolu meenutavad tänapäevani säilinud betoonist vaatetornid.
Šilėnai polügoon, mis asus Zokniai lennuväljast umbes 6 kilomeetri kaugusel Radviliškise suunas, oli Leedu sõjalennunduse oluline väljaõppebaas. 1939 1945. aasta suvel viidi siin läbi olulisi katsetusi, mida sõjaväe piloot Antanas Mikutis kirjeldab järgmiselt: "Ühel ilusal päeval lendas lennuväeülem kindral A. Gustaitis Zokniaisse lennukiga, mida me polnud varem näinud. See oli katsetustel olev kerge ründepommitaja ANBO-VIII." Ta ütleb, et „A. Gustaitis otsustas katsetuste viimase etapi viia Šilėnai polügoonile ehk heita sukeldudes maapinnal asuvale sihtmärgile rea treeningpomme.“
Katseplatsile paigaldati spetsiaalne jälgimissüsteem, mida Mikutis üksikasjalikult kirjeldab: "Maapinnale (jälgimispunkti) ehitati kolm torni, mis paiknesid umbes kilomeetri kaugusel teineteisest moodustava kolmnurga nurkades, mille keskel oli sihtmärk. Jälitajad pidid oma sektoritest pommi langemiskoha registreerima teatud ringikujulise kraadijaotusega sihiku abil ja selle üles kirjutama."
Piloot ütleb harjutuste endi kohta: "Lennuki põhja kaudu paigaldati luuraja istmesse fikseeritud optiline sihik (pikk toru – binokkel), mille abil sihtiti maapinnal asuvat objekti. Täpsus sõltus suuresti sellest, kuidas piloot luuraja käske täitis, sest ta ei näinud enda all olevat sihtmärki." Lennud toimusid 1000 m kõrgusel ja "ühe lennu jooksul tehti polügooni kohale mitu lähenemist (täpsemalt S-ringe) ning iga sellise sihtmärgi kohale lähenemise ajal visati üks tsemendipomm, mis löögil plahvatas ja tekitas suitsupilve".
Lisaks pommitamisharjutustele viidi polügoonil läbi ka muud väljaõpet. Mikutise sõnul „lisati kevadel uusi harjutusi – maapealsete sihtmärkide pihta laskmine Šilėnai polügoonil, õhulahingud fotokuulipildujatega, suurtükitule reguleerimine ja muu selline“. Rėkyva järve kohal viidi läbi eriharjutusi: "Mitu korda pidime Rėkyva järve kohal lendama ja vee peal teise lennuki varju laskma. Poseeriv lennuk oli ANBO-51 ja selle luureüksus märkis tulistava lennuki tabamused paberilehele, sest see oli ülalt väga hästi nähtav."
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Zokniai lennuväli
Šiauliai linna Zokniai osas on lennuväli tegutsenud juba sõdadevahelisest perioodist, millest hiljem sai lennujaam.
1931. aastal otsustati rajada Zokniaisse lennuväli, kuna tasased põllud ja kruusane pinnas sobisid lennukitele ideaalselt. 1. juunil viidi Kaunasest Zokniaisse 3. ja 4. luureeskadrill, mis olid varustatud LVG C.VI ja Albatros C.XV lennukitega. Ehitati angaarid, staabihoone ja kasarmud ning baasi esimeseks ülemaks sai major Leonardas Peseckas.
Leedu sõjalennunduse võimekuse kasvades laienes Zokniai lennuväli: siia ehitati uusi angaare, lennukiremonditöökodasid ja Šilėnai lähedale rajati pommituspolügoon. 1937. aastal viidi Zokniaisse 5. eskadrill Letov Š-20 ja FIAT CR20 hävitajatega ning 1938. aastal asendati need vanad hävitajad moodsate Gloster Gladiaatoritega, mis saavutasid suurepäraseid tulemusi Soome-NSVL (Talvesõjas).
1936. aastal, S. Raštikise sõjaliste reformide käigus, detsentraliseeriti sõjalennundus ja Zokniai lennuväljast sai üks riigi peamisi sõjaväebaase. Siin laienesid sõjalennuväed, loodi lennutöökojad, mis panustasid lennukite hooldusse ja remonti, ning hiljem töötasid seal kuulsad konstruktorid, näiteks Bronius Oškinis. Zokniai lennuväljast sai strateegiline punkt, mille tähtsus kasvas tänu tuumarelvade paigutamisele lähedale nõukogude ajal.
2005. aastal asutati linna ärimeeste palvel Šiauliai linnavalitsuse ettevõte „Šiauliai lennujaam“. Pärast Leedu saamist NATO liikmeks alustati ka lennuvälja radade remonti: 2005. aastal rekonstrueeriti varurada. Raha eraldas NATO.
Peamise lennuraja rekonstrueerimine viidi ametlikult lõpule raja piduliku avamisega 26. oktoobril 2006. Rekonstrueeritud lennuvälja lennuülevaatuse ja sertifitseerimise läbi viinud spetsialistid tunnistasid selle parimaks kogu Ida-Euroopas.
Zokniai õhuväebaasi angaar (KVR)
Zokniai lennubaasi angaar, tuntud ka kui Antanas Gustaitise angaar, ehitati Šiauliaisse raudteeliini lähedale.
Angaar ehitati umbes 1936. aastal, arvatakse, et projekti autor oli insener Antanas Gustaitis. Angaar oli mõeldud sõjaväe lennubaasi lennukitele. See on üks esimesi Leedu Esimese Vabariigi ajal ehitatud angaare, mis peegeldab sõdadevahelise lennunduse arengut – seal monteeriti kokku Leedu ANBO lennukeid.
ANBO (lühend sõnadest Antanas Nori Būti Ore) – sama inseneri A. Gustaitise konstrueeritud ja Kaunase lennutöökojas toodetud lennuk. Aastatel 1925–1939 toodeti 66 lennukit (ühekohaline sportlennuk, kahekohaline treening- ja luurelennuk, kahekohaline kergepommitaja automaatselt muudetava sammuga propelleriga). Kõik lennukitüübid olid poolmetallkonstruktsiooniga ja õhkjahutusega mootoritega. 25.06.1934 – 19.07.1934 lendas Euroopas ringi kolm ANBO IV lennukit.
Hiljem hakati angaaris remontima Läti õhuväe (LAF) lennukeid ja helikoptereid: nende paakides olev kütus ja määrdeained pumbati eelnevalt angaarist kaugemal asuvatesse maa-alustesse raudbetoonpaakidesse ning remondi ajal veeti lennukeid ja helikoptereid puksiirautoga.
Hoonet kasutatakse endiselt Šiauliai lennubaasi vajadusteks. 2010. aastal tähistati seal lennubaasi päeva.
