Visvalžas Brizga (Kārļa krauja) rahvuspartisanide rühm

Rahvuspartisanide rühm „Kārļa Krauja“ moodustati 1947. aastal Läti Leegionis teeninud isikutest, Nõukogude armees teenistusest kõrvalehoidunud isikutest või muudel põhjustel eelmainitud rühmitusega liituda sunnitud isikutest. Rühma ülem oli Visvaldis Žanis Brizga. 1948. aasta oktoobris liideti rühm „Kārļa Krauja“ Leedu rahvuspartisanide rühmaga, mida juhtis rühmaülem hüüdnimega „Bize“. Rühm tegutses Jelgava maakonnas Zebrene, Auce, Biksti, Slagūna, Naudīte ja Īle läheduses. Rühm koosnes umbes 30 rahvuspartisani liikmest. 1948. aasta oktoobris ehitas rühm Lielauce kihelkonda, Īle metsanduse lähedale, kinnise, hästi maskeeritud maa-aluse punkri mõõtmetega 9 x 6 m, kahe väljapääsuga ning mineeris ala kaugjuhtimisega miinidega. Suuruselt oli see Läti suurim rahvuspartisanide punker. Rühmituse tegutsemisaja jooksul viidi läbi umbes 20 nõukogudevastast aktsiooni. 17. märtsil 1949 piirasid Läti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi väed sisse rühmituse „Kārļa Krauja“ punkri Auce valla metsamassiivis, mis asus 300 meetrit „Priedaiši“ majadest põhja pool. Rünnak „Kārļa Krauja“ rühmitusele oli hoolikalt planeeritud ja heaks kiidetud juba 11. märtsil 1949. Nagu tõendab NSVL Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi (VDM) Sisevägede 5. diviisi ülema kindralmajor P. Ļeontjevi poolt 16. märtsil 1949 heaks kiidetud rünnakuplaan, osales selles 760 VDM-i sõdurist koosnev üksus, kuhu kuulus 261 Läti territooriumile paigutatud VDM-i 5. diviisi sõdurit. 36. ja 32. rügemendi sõdurid ja ohvitserid, kellest 600 olid blokeerimisgrupis, 120 luuregrupis ja 40 reservgrupis. VDM-i väed saabusid rünnakupiirkonda 17. märtsil 1949 kell 5.00 35 veoautoga. Esmalt viidi piirkonnas läbi blokeerimisoperatsioon. Luuregrupp saabus stardipositsioonile kell 7.30, rünnak algas kell 8.00. Umbes kell 9.00 avastas 120-meheline löögigrupp hästi maskeeritud punkri, mille käikude pikkus ulatus 45 meetrini, ümbrus 15-20 meetri raadiuses oli mineeritud kaugjuhtimisega miinidega. Kui löögigrupp punkri avastas ja sellele lähenes, viibis punkris 24 Läti-Leedu ühendpartisanide grupi liiget koos valvepostiga. Eelmisel õhtul olid punkrist lahkunud 3 rühma liiget: komandör Visvaldis Brizga, Juris Krusts ja Reinis Hercs. Punkris viibinud rahvuspartisanid alustasid lahingut mõlemast väljapääsuluugist ja detoneerisid 42 miini, ülejäänud 28 miini kahjutuks tegid sapöörid rünnaku käigus. Viietunnise lahingu tulemusena õnnestus ründajatel punkrikatte kahest kohast õhku laskmisega sundida ellujäänud rahvuspartisanid alistuma, visates punkrisse käsigranaate ja üritades seda süüdata. Pärast lahingut arreteeriti 9 rühma liiget (7 lätlast ja 2 leedulast), kuid lahingu käigus langes 15 (8 lätlast ja 7 leedulast), kellest mõned lasid end maha. Ründajate kaotused: kergelt haavatuid - 2, raskelt haavatuid - 2 ja vigastustesse surid - 2 VDM-i sõdurit.