Visvalža Brizga (Karlias krauas) rahvuspartisanide rühm.

Rahvuspartisanide rühmitus "Kārļa Kraujas" moodustati 1947. aastal Läti Leegionis teenivatest isikutest, Nõukogude armee teenistusest kõrvalehoidnud isikutest või isikutest, kes olid sunnitud eelnimetatud rühmaga liituma muudel põhjustel. Rühma ülem oli Visvaldis Žanis Brizga. 1948. aasta oktoobris ühines rühm "Kārlia Kraujas" Leedu rahvuspartisanide rühmaga, mida juhtis rühma ülem hüüdnimega "Bize". Rühm tegutses Jelgava rajoonis Zebrene, Auce, Biksti, Slagūnase, Naudīte ja Īle piirkonnas. Rühmas töötas umbes 30 rahvuspartisanide liiget. 1948. aasta oktoobris rajas Île lähedal Lielauce valda üks metsandusgrupp kinnise, hästi maskeeritud maa-aluse punkri, mille suurus oli 9 x 6 m, kahe väljapääsuga ning ala mineeriti kaugjuhitavate miinidega. Suuruse poolest oli see Läti suurim rahvuspartisanide punker. Rühma eksisteerimise ajal viidi läbi umbes 20 nõukogudevastast aktsiooni. 17. märtsil 1949 piirasid Läti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi väed Jelgava rajooni Aucese kihelkonna metsamassiivis "Priedaišu" majadest 300 meetrit põhja pool "Kārļa Kraujase" rühma punkri. Rünnak "Kārļa Krauja" rühmituse vastu oli hoolikalt kavandatud ja juba 11. märtsil 1949 heaks kiidetud. ENSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi Sisevägede 5. diviisi ülema kindralmajor P. Leontjevi ütluste kohaselt 16.03.1949. kinnitatud rünnakuplaaniga osales selles 760-liikmeline VDM-i sõduriüksus, mis koosnes 261-st Läti territooriumile paigutatud VDM-i 5. diviisist; 36. ja 32. polgu sõdureid ja ohvitsere, kellest 600 oli blokeerimisrühmas, 120 luurerühmas ja 40 reservrühmas. VDM vägede üksus saabus ründealale 17. märtsil 1949 kl 5.00, 35 veoautodes. Kõigepealt viidi läbi operatsioon piirkonna blokeerimiseks. Luuregrupp saabus stardipositsioonile kl 7.30, rünnak algas kell 8.00. Ümberringi Kell 9.00 avastas 120-liikmeline löögigrupp hästi maskeeritud punkri, mille läbipääsu pikkus ulatus 45 meetrini, ümbrus mineeriti kaugjuhitavate miinidega 15-20m raadiuses. Kui löögirühm punkri avastas ja sellele lähenes, viibis punkris koos vahimeestega 24 Läti-Leedu rahvuspartisanide ühendrühma liiget. Eelmisel õhtul olid punkrist lahkunud 3 rühmaliiget, komandör Visvaldis Brizga, Juris Krusts ja Reinis Hercs. Punkris viibinud rahvuspartisanid alustasid lahingut mõlemast väljapääsuluugist ja lõhkasid 42 miini, sapöörid tegid rünnaku käigus kahjutuks ülejäänud 28 miini. Viis tundi kestnud lahingu tulemusena õnnestus ründajatel punkri kaane 2 kohas õhkulaskmisega sundida, visates punkrisse käsigranaate ja püüdes seda põlema süüdata, ellujäänud rahvuspartisanid alistusid. Pärast kaklust arreteeriti 9 grupi liiget (7 lätlast ja 2 leedulast), kuid kakluse käigus langes 15 (8 lätlast ja 7 leedulast), kellest osa tulistasid end. Ründajate kaotused: kergelt haavatud - 2, raskelt haavatud - 2 ja 2 VDM-i sõdurit suri saadud vigastustesse.