Undva sõjaväebaas
1940. aasta 22. augustil eraldati Tagamõisa poolsaarel Nõukogude Liidu sõjaväebaasi nr 32 (Undva) ehituseks 594 ha maa-ala.
Sellele alale rajati sõjaväelinnak ja suurtükipatarei nr 25. Viimane koosnes neljast 130 mm B-13 statsionaarsest betoonalusele kinnitatud suurtükist. Kokku oli Undva rannakaitsepatareis 160 Nõukogude mereväelast, nendest üheksa ohvitseri. Patarei laskeulatus oli 24 kilomeetrit.
1941. aasta septembris monteeris Punaarmee sakslaste pealetungil Undvalt maha ühe suurtüki ja viis Sõrve poolsaarele, Rahuste külla. See püstitati koos ühe Kõruselt toodud suurtükiga puidust alusele. Kohalike mäletamist mööda patarei lahingutegevuses ei osalenud.
Nagu ka Kõrusel, jätkusid Undva ninas 1950. aastatel rannakaitse-suurtükiväe ehitused. Sinna rajati nelja 130 mm suurtükiga relvastatud statsionaarne patarei. 1956. aastal edasiarendus peatati, kuna raketirelvastus moderniseerus.
Kui 1960. aastatel alustati Saaremaal raketibaaside rajamisega, siis ehitati Undvale raadiolokatsioonijaam, mille ülesandeks oli õhuruumi jälgimine ja teabe edastamine. Lisaks paiknes Undvas ka mereväe raadioside keskus koos raadiotehnilise rühmaga.
Radarijaam on mereside keskusest, mida kasutas Eesti piirivalve ca 4,5 km ida-kagu suunal eemal. Struktuurimuudatuste tõttu likvideeriti Undva kordon 2007. aasta 1. jaanuaril.
1. Jakovlev, Tormis. Saaremaa Muuseumi Kaheaastaraamat 1997 – 1998. Nõukogude armee Lääne-Saaremaal ja selle suhted kohalike elanikega. Koostas Ja toimetas Olavi Pesti. Kuressaare, 1999.
2. Kultuurimälestiste register. Militaarpärand. https://www.register.muinas.ee
3. Luts, Kristjan. Eesti sõjaajaloo teejuht. Tallinn, 2010.
4. Püüa, Endel. Saarelased Nõukogude sõjaväebaaside jalus 1939 – 1941. Saaremaa Muuseumi toimetised nr 11. Kuressaare, 2020.
5. Püüa, Endel. Saare maakonna militaarobjektide ekspertiis. Kuressaare, 2006.
6. Raukas, Ahto. Endise Nõukogude Liidu sõjaväe jääkreostus ja selle likvideerimine. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium. Tallinn, 1999.
Seotud objektid
Undva rannapatarei ja radarijaam
Undva jääb Loode-Saaremaale, Tagamõisa poolsaare põhja-kirde ossa. 1940. aasta augustis alustasid Nõukogude võimud ja töödeks värvatud kohalikud elanikud Undva sõjaväebaasi nr 32 rajamist. Pärast teist maailmasõda ehitasid Nõukogude väed sinna kaks 127 mm suurtükipatareid, millest üks hakkas paiknema Suuriku panga lähedal ja teine Undva ninal. Hiljem asendati viimane uuema rannakaitsepatareiga, millele järgnes 1960. aastatel raadiolokatsioonijaama rajamine. Siiani on hästi säilinud neli betoonist suurtükialust, betoonangaarid ja mitmetest rajatistest järele jäänud hoonestik.
