Nõukogude agressioon: 1991. aasta jaanuari sündmused ja nende tunnistajad
Leedu pidi võitlema oma iseseisvuse eest, mis taastati 11. märtsil 1990. Toimus relvastamata vastupanu, kuid Nõukogude okupandid ja agressorid kasutasid relvastamata vastu armeed, tulirelvi ja tanke. Jaanuaris 1991 hakkasid Nõukogude juhtkond ja armee ellu viima plaani, mille eesmärk oli hävitada Leedu iseseisvus. Käivitati riigipööre. Leedu rahvas osutas vastupanu Nõukogude impeeriumile.
11. märtsil 1990, kui Leedu kuulutas välja iseseisva riigi taastamise, ei kõhelnud nõukogude võim – nad esitasid nõudmisi ja agressiooni. Selleks kasutati ka armeed. Leedu rahva tahet püüti murda mitmel viisil. 13. aprillil esitas Nõukogude Liidu juhtkond Leedule ultimaatumi, nõudes 11. märtsi akti kahe päeva jooksul tühistamist. Kuna Leedu seda ei teinud, alustas NSV Liit 18. aprillil Leedu majandusblokaadi. Blokaad kestis 75 päeva, kuni 1. juulini 1990.
Uus agressioonilaine algas 1991. aasta alguses. Selle ettekäändeks oli Leedu valitsuse poolt väljakuulutatud toiduainete hindade tõus.
8. jaanuaril kogus nõukogudemeelne organisatsioon Jedinstvo Leedu Vabariigi Ülemnõukogu lähedale umbes 20 000 inimest. Rahvahulk ja maskeerunud Nõukogude sõdurid hakkasid Ülemnõukogu hoonesse tormama, kuid paleevalvurid ja kiiruga kogunenud Vilniuse elanikud peatasid nad.
10. jaanuaril nõudis Nõukogude juhtkond NSVL ja Läti NSV põhiseaduste viivitamatut taastamist Leedus, tühistades sellega 11. märtsi akti.
11. jaanuaril okupeerisid Nõukogude langevarjurid koos tankide ja soomukitega Leedu riigikaitseministeeriumi ja ajakirjandushoone. Just siis kasutati relvi esimest korda rajatiste relvastamata valvurite vastu.
Leedu Ümberkorraldusliikumine alustas vägivallatu vastupanu korraldamist okupantidele ning kutsus inimesi üles kogunema ja valvama tähtsaimate riigiobjektide juures. Kümned tuhanded inimesed üle kogu Leedu kogunesid Vilniusesse, piirates inimringiga Ülemnõukogu hooneid, Raadio- ja Televisioonikeskust ning teletorni.
13. jaanuari öösel võtsid Nõukogude sõjaväeosad tankide abil jõuga enda valdusse Leedu Raadio ja Televisiooni ning teletorni, mida valvasid relvastamata inimesed. Sel ööl hukkus või suri hiljem haiglas vigastustesse 14 torni kaitsjat ning üle 600 inimese sai haavata või vigastada. Hukkunud lasti maha, purustati tankide poolt või vigastati lõhkelaengute tagajärjel.
Samal päeval saabus Vilniusesse veelgi rohkem inimesi üle kogu Leedu, kes olid kindlalt otsustanud säilitada Leedu iseseisvuse. Kuna Ülemnõukogu hoone juures seisid tuhanded inimesed valvet ja sees olid kaitseks valmis vabatahtlikud, ei julgenud NSV Liidu juhtkond seda rünnata. Leedu rahva relvastamata vastupanu, nördimus NSV Liidus endas ja maailmas sundis Nõukogude juhtkonda loobuma plaanist hävitada Leedu iseseisvus.
13. jaanuaril tähistatakse Leedus vabaduse kaitsjate päeva. Hukkunute mälestuseks on püstitatud monumente ja nende järgi on nimetatud tänavaid. Leedu Vabariigi Seimi lähedal avati 13. jaanuari mälestusmärk.
Dokumentaalfilmid, mis jutustavad 13. jaanuari 1990 sündmusi, esitades osalejate ütlusi ja mälestusi:
- Sureme, et me võiksime elada (1991, režissöör Vytenis Imbrasas) / https://www.lrt.lt/mediateka/irasas/2000248406/zusim-kad-gyventume;
- Pühapäeva hommik. 13. jaanuar Kaunases (1991, stsenaarium Vidas Mačiulis, režissöör Bronius Talačka) / https://www.lrt.lt/mediateka/irasas/58847/dokumentinis-filmas-sekmadienio-ryta-sausio-13-oji-kaune ;
- 13. jaanuar (1995, rež. Bronius Talačka) / https://www.lrt.lt/mediateka/irasas/6020/dokumentinis-filmas-sausio-13-oji ;
- 13. jaanuar (2000, stsenaarium Vytautas V. Landsbergis, režissöör Ramunė Rakauskaitė, Donatas Ulvydas) / https://www.lrt.lt/mediateka/irasas/2000135094/dokumentinis-filmas-sausio-13-oji .
- Vabaduskaitsjate päeva mälestusüritus , veebijuurdepääs: https://www3.lrs.lt/pls/inter/sausio_13?p_k=2 .
- "Vabaduse kaitsmine 1991. aastal", väljaandes: Leedu Vabariigi Seim , saadaval veebis: https://www.lrs.lt/sip/portal.show?p_r=37311&p_k=2&p_kade_id=10 .
- Algis Kasperavičius, "13. jaanuar", in: Lithuanian Encyclopedia , 2024, saadaval võrgus: https://www.vle.lt/straipsnis/sausio-tryliktoji/ .
Seotud objektid
Leedu Vabariigi Seimi 13. jaanuari mälestusmärk
Vilniuse linnas, Leedu Vabariigi Seimi teise koja lähedal
aastal 1991 Jaanuaris piirati Leedu parlamendihoonet vabadust taotlenud ja seda kaitsnud leedulaste pingutuste tõttu barrikaadid. Barrikaadid olid katse kaitsta end tolleaegse Nõukogude Liidu sõjalise agressiooni eest – Nõukogude katsed viia Leedus läbi riigipööre ja taastada Nõukogude võim. See ümbritses parlamenti kuni 1992. aastani. lõppu aastal 1993 Leedu Vabariigi Seimi lähedale loodi mõnest barrikaadist ja muudest säilmetest omamoodi mälestusmärk - Leedu rahva ohverdamisele pühendatud monument.
13. jaanuar on 1991. aasta kõige traagilisem päev. jaanuari sündmus, kui Nõukogude armee ja eriüksused hõivasid Leedu raadio- ja televisioonihoone ning teletorni, hukkus 14 vabadusekaitsjat ja sai vigastada umbes 600 inimest - kuulutati välja vabaduskaitsjate mälestuspäevaks. Vabaduskaitsjate päeva kümnenda aastapäeva lähenedes otsustati eelnimetatud kompositsioon kaitsta 13. jaanuari mälestussamba paigaldamisega. Mälestusmärk avati 2008. aastal.
Mälestusmärgis on säilinud autentne 1991. a. fragment parlamendi barrikaadidest, kabel St. Neitsi Maarja kujutisega, mis on eksponeeritud 1991. aastal inimeste poolt pärast jaanuarisündmusi toodud esemeid, tutvustatakse Leedu iseseisvuse kaitsmise sündmusi. Väidetavalt on see ilmselt ainus seda tüüpi monument maailmas, mis annab tähenduse parlamendi ja riigi iseseisvuse kaitsmisele.
