Hugo Legzdziņš, Läti esimese allveelaeva "Ronis" kapten.

Riias, Pārdaugavas, Bezdelīgu tänav 1 maja juures on mälestustahvel Läti esimese allveelaeva kaptenile Hugo Legzdiņšile. Tahvlile on kirjutatud: „Aastatel 1946–2004 elas selles majas mereinstruktor, Läti Vabariigi mereväe allveelaeva „Ronis“ komandör, komandörkapten HUGO LEGZDIņŠ 1903–2004.

Järgnevalt tsitaat loost väljaandest "Latvijas Vēstnesī".

"Selle eksisteerimise ajal olime Läti mereväega "Roņa" peal kõigis Balti riikide sadamates. See on väga oluline ja huvitav. Kui 1940. aasta juunis sisenesid Vene väed kogu Lätisse, olin koos "Roņaga" Liepāja kaubasadamas, kus Vene tank kuulipildujate ja pussitatavate meestega arreteeris "Roni" koos kogu meeskonnaga. See oli traagiline hetk "Roņa" elus 1940. aasta juulis. Kogu Läti armee ja merevägi anti sunniviisiliselt venelastele üle seersant Zavalnõi ja kapral Šalka. 291518. Seejärel töötasin tehases "Stars" tehnikuna ja olin oma naisega puhkusel Gulbene rajoonis 14. juunil 1941. Tagasiteel pommitasid sakslased Pļaviņi jaama, kus oli mu naise jalg. rebiti ära, aga ma sain vigastada. Riiga jõudsime 8. juulil, kui algas raudteeühendus Riiaga. Mu naine oli haiglas ravil, aga mina liitusin raudteega. Eelmised kursused, siis jaamateenindaja. Mõne kuu pärast kolisin Stradiņa haiglasse palgaarvestajaks. Haiglas töötamine päästis ta sõjaväkke võtmisest.

Kui 1944.—1945 venelased sisenesid, asusin tööle Nõukogude Läti mereõppeasutusse. 1951. aastal läksin ma Vecmīlgrāvisse õpetajaks tüürimeeste ja muu laevapersonali ettevalmistuskursustele. 6. juunil 1969. aastal, kui olin 66-aastane, läksin pensionile, kuna tahtsin täispensioni ära teenida. Kogu Lätis teenitud aeg ei kuulunud pensioni sisse ja seetõttu töötasin 6 aastat üle pensioniea. Olen pensionär aastast 1969 ja saan 38,19 latti. Lätis sain allveelaeva komandörina palka koos kõigi hüvitistega umbes 700 latti.