Hugo Legzdziņš, Läti esimese allveelaeva "Ronis" kapten

PXL_20250123_065931933.jpg

Läti esimese allveelaeva "Ronis" kapten Hugo Legzdziņš ja "Ronis" meeskonna vahistamine

Riias, Pārdaugavas, Bezdelīgu tn 1 hoone lähedal asub mälestustahvel Läti esimese allveelaeva kaptenile Hugo Legzdiņšile. Tahvlil on kiri: "Selles majas elas aastatel 1946–2004 mereinstruktor, Läti mereväe allveelaeva "Ronis" ülem, komandör HUGO LEGZDIŅŠ (1903–2004)."

Järgnev on tsitaat Läti Teatajas avaldatud loost.

„Läti merevägi ja mina Ronisega viibisime oma eksistentsi ajal kõigis Balti riikide sadamates. See on väga oluline ja huvitav. Kui juunis 1940 sisenesid Vene väed kogu Läti territooriumile, olin mina Ronisega Liepāja kaubasadamas, kus Vene tank kuulipildujate ja täägiga meestega arreteeris Ronise koos kogu meeskonnaga. See oli traagiline hetk Ronise elus. 1940. aasta juulis anti kogu Läti armee ja merevägi vägisi venelastele üle. Seersant Zavaļnijs ja kapral Šalka jäid allveelaevalt Ronis venelaste juurde (meeskonnas 27 meremeest). Kõik teised vallandati ebavajalikena. Mina olin nende seas. Pärast sõda „ülendati“ mind meremeheks ja mulle väljastati vastav sõjaväeteenistuse tunnistus. Seega komandörilt meremeheks. Tunnistuse seeria V nr 291518. Seejärel töötasin tehnikuna tehases „Stars“ ja massilise evakueerimise ajal 14. juunil...“ 1941. aastal olin koos naisega Gulbene rajoonis puhkusel. Tagasiteel pommitasid sakslased Pļaviņa jaama, kus mu naisel rebiti jalg maha ja mina sain haavata. 8. juulil, kui algas raudteeliiklus Riiaga, jõudsime Riiga. Mu naist raviti tema enda haiglas, aga mina hakkasin raudteel tööle. Esmalt käisin kursustel, seejärel olin jaamakorraldaja. Mõne kuu pärast tulin Stradinsi haiglasse palgaarvestajaks. Haiglas töötamine päästis mind sõjaväkke minekust.

Kui venelased aastatel 1944–1945 tulid, asusin tööle Läti Nõukogude Mereväe Väljaõppe Instituudis. 1951. aastal asusin tööle õpetajana Vecmīlgrāvises tüürimeeste ja muu laevapersonali väljaõppekursustel. 6. juunil 1969, kui olin 66-aastane, läksin pensionile, kuna tahtsin oma täispensioni ära teenida. Kogu Lätis teenimise aeg ei kuulunud minu pensioni sisse ja seetõttu töötasin 6 aastat ka pärast pensioniea saabumist. Alates 1969. aastast olen pensionär ja saan 38,19 latti. Lätis allveelaeva komandörina teenimise ajal sain koos kõigi boonustega umbes 700 latti palka.

Loo jutustaja: Hugo Legzdiņa biogrāfija; Loo ülestähendaja: Publicēts "Latvijas vēstnesī"
Kasutatud allikad ja viited:

Orduohvitser Hugo Legzdiņš, "Latvijas Vēstnesis", https://www.vestnesis.lv/ta/id/51904

1.jpg