Kalniškė lahingu lugu
See jutustab loo ühest Leedu suurimast partisanilahingust, esitades lahingute põhjuseid, käiku ja tagajärgi.
Leedu partisanide lahing NKVD vägedega 16. mail 1945 Kalniškėste metsas Gudeliškėste küla lähedal Krosna vallas.
Umbes 60–80 partisani Jonas Neifalta Lakūnase juhtimisel võitlesid mitu korda suurema NKVD piirivalvevägede 220. rügemendi (ülem major K. Jacenka) piiramise nimel. Kuna võitlejate arv enne lahingut suurenes, jagati Lakūnase kompanii kuueks 12–20 partisanist koosnevaks jaoks, mis pärinesid samast või naaberkülast.
Lahingu eelõhtul, kui Kalniškė metsas laagris olnud partisanid said teate, et Simnes on koondunud suur hulk NKVD sõdureid, lahkusid J. Neifalta-Lakūnase kompanii kolme jao võitlejad laagrist kohalikku elanikkonda kaitsma – usuti, et toimuvad küüditamised. Osa partisanidest naasis lühikeseks ajaks koju, kuid hommikul tabasid NKVD sõdurid nad metsas, kui nad laagrisse tagasi pöördusid. Suurel metsaalal algas lahing; osa partisanidest suri või hajus Kalniškė laagrisse jõudes. Laagrisse naasis üle poole Lakūnase kompaniist. Kui partisanide luureüksused põrkasid Krosna-Lazdijai maantee lähedal kokku NKVD sõduritega, selgus, et Kalniškė mets oli ümbritsetud suurte vaenlase vägede poolt ning teede äärde olid üles seatud varitsused. Partisanid, peamiselt Antanas Aleškevičius-Ateitise ja Kostas Kliučinskas-Kovase juhitud üksustest, asusid Meškakalnise kõrgeimal metsakünkal kaitsepositsioonidele ja valmistusid ringkaitseks. Nad tõrjusid mitu vaenlase rünnakut, kuid õhtul, kui laskemoon otsa sai, käskiti partisanidel taanduda. Jagunenud kahte rühma, murdsid J. Neifalta-Lakūnase ja tema asetäitja, õemehe Albinas Senkaus-Vanagase juhitud võitlejad piiramisrõngast välja.
Universaalne leedu entsüklopeedia, saadaval veebis: https://www.vle.lt/straipsnis/kalniskes-musis/ .
Seotud ajajoon
Seotud teemad
Seotud objektid
Kalniškė lahingupaik ja õpperada
16. mail 1945 toimus Kalniškės lahing. See oli üks Leedu partisanisõja suurimaid lahinguid, milles osalesid Jonas Neifalta-Lakūnase ja Aleksandras Padimanskas-Šarūnase juhitud partisanid. Partisanid võitlesid ümbritsetuna mitu korda arvukamast NKVD 220. piirirügemendi sõduritest ja murdsid piiramisrõngast välja. NKVD vägede kaotused olid mitu sada langenut ja haavatut. Lahingus võitles vapralt ka ühe komandöri abikaasa Albina Neifaltiė-Pušelė, tekitades vaenlasele täpse kergekuulipildujatulega suuri kaotusi, kuid teda ennast tabas vaenlase kuul.
Kalniškės lahing oli kaitsev lahing, milles partisanidel ei õnnestunud piiramisrõngast välja murda ja nad olid sunnitud kaitsma end Meškakalnise mäel metsa kamminud ja partisane piiravate NKVD vägede eest. Pärast NKVD üksuste intensiivset pommitamist partisanide vastupanu nõrgenes, NKVD rünnakgrupid üritasid partisane positsioonidelt välja tõrjuda ja täielikult hävitada, kuid umbes 20 meest murdsid piiramisrõngast läbi. Võitlustes langes umbes 44 partisani ja mitu korda rohkem NKVD vägesid.
1990. aastal püstitas Marijampolest pärit Jurgis Nevulis lahingupaigale Kalniškė metsa langenud partisanidele monumendi. Monument avati 13. mail 1990. Ürituse ajal viisid Vene armee Alytuse langevarjurid lähedal läbi sõjaväeõppusi ja peagi, 21. mai öösel vastu 22. maid, õhiti mäel asuv monument õhku. Tervikuks jäi vaid mälestustahvel. 29. mail ehitas J. Nevulis D. Krakauskase, A. Akelis ja K. Savičiuse abiga monumendi uuesti üles. Igal aastal korraldatakse lahingu mälestuseks mitmeid üritusi ning lahingumälestis ja selle ümbrus on saanud rahvarohkeks vaatamisväärsuseks, kus inimesed tulevad mitte ainult ametlikele üritustele, vaid korraldavad ka mitmesuguseid haridusüritusi noortele ning sageli tulevad siia pered lihtsalt vaba aega veetma ja imelise vaimu keskel olema. Lahingupaika on rajatud ka õpperada.
