Kalniškė lahingupaik ja õpperada Lahingupaik

16. mail 1945 toimus Kalniškės lahing. See oli üks Leedu partisanisõja suurimaid lahinguid, milles osalesid Jonas Neifalta-Lakūnase ja Aleksandras Padimanskas-Šarūnase juhitud partisanid. Partisanid võitlesid ümbritsetuna mitu korda arvukamast NKVD 220. piirirügemendi sõduritest ja murdsid piiramisrõngast välja. NKVD vägede kaotused olid mitu sada langenut ja haavatut. Lahingus võitles vapralt ka ühe komandöri abikaasa Albina Neifaltiė-Pušelė, tekitades vaenlasele täpse kergekuulipildujatulega suuri kaotusi, kuid teda ennast tabas vaenlase kuul.

Kalniškės lahing oli kaitsev lahing, milles partisanidel ei õnnestunud piiramisrõngast välja murda ja nad olid sunnitud kaitsma end Meškakalnise mäel metsa kamminud ja partisane piiravate NKVD vägede eest. Pärast NKVD üksuste intensiivset pommitamist partisanide vastupanu nõrgenes, NKVD rünnakgrupid üritasid partisane positsioonidelt välja tõrjuda ja täielikult hävitada, kuid umbes 20 meest murdsid piiramisrõngast läbi. Võitlustes langes umbes 44 partisani ja mitu korda rohkem NKVD vägesid.

1990. aastal püstitas Marijampolest pärit Jurgis Nevulis lahingupaigale Kalniškė metsa langenud partisanidele monumendi. Monument avati 13. mail 1990. Ürituse ajal viisid Vene armee Alytuse langevarjurid lähedal läbi sõjaväeõppusi ja peagi, 21. mai öösel vastu 22. maid, õhiti mäel asuv monument õhku. Tervikuks jäi vaid mälestustahvel. 29. mail ehitas J. Nevulis D. Krakauskase, A. Akelis ja K. Savičiuse abiga monumendi uuesti üles. Igal aastal korraldatakse lahingu mälestuseks mitmeid üritusi ning lahingumälestis ja selle ümbrus on saanud rahvarohkeks vaatamisväärsuseks, kus inimesed tulevad mitte ainult ametlikele üritustele, vaid korraldavad ka mitmesuguseid haridusüritusi noortele ning sageli tulevad siia pered lihtsalt vaba aega veetma ja imelise vaimu keskel olema. Lahingupaika on rajatud ka õpperada.