Kalniškės mūšio vieta ir pažintinis takas
Mūšio vieta

1945. aastal 16. mai Toimus Kalniškė lahing. See oli Leedu partisanisõja üks suuremaid lahinguid, milles leedulased osalesid Jonas Neifalta-Lakūnase ja Aleksandras Padimanskas-Šarūnase juhtimisel. Partisanid võitlesid ümbritsetuna NKVD vägede 220. piirirügemendi sõduritest, keda oli mitu korda arvukam, ja murdsid ümbrusest välja. NKVD vägede kaotused olid mitusada hukkunut ja haavatut. Lahingus võitles vapralt ka ühe komandöri abikaasa Albina Neifaltiene-Pušelė. Ta tekitas oma täpse kuulipildujatulega vaenlasele märkimisväärset kahju, kuid sai ise vaenlase kuuli läbi.

Kalniškėse lahing oli kaitselahing, kus partisanidel ei õnnestunud ümbrusest välja murda ja nad olid sunnitud end Meškakalnise mäel kaitsma metsa kammivate ja partisane ümbritsenud NKVD vägede eest. Pärast NKVD üksuste intensiivset tulistamist partisanide vastupanu nõrgenes ning NKVD rünnakrühmad üritasid partisane positsioonidelt välja tõrjuda ja täielikult hävitada, kuid umbes 20 meest tungisid ümber piiramisrõngast. Lahingutes hukkus umbes 44 partisani ja mitu korda rohkem NKVD vägesid.

1990. aasta Kalniškė metsas, lahingupaigas, püstitas Marijampole elanik Jurgis Nevulis langenud partisanidele ausamba. Monument avati 1990. aastal. 13. mai Ürituse ajal viisid Alytuse Vene langevarjurid väga lähedalt läbi sõjaväeõppusi ning varsti pärast seda, ööl vastu 21. maid 22. maid lasti mäel asuv monument õhku. Ainult mälestustahvel jäi terveks. 29. mai J. Nevulis ehitas D. Krakauskase, A. Akelise ja K. Savičiuse abiga monumendi ümber. Igal aastal korraldatakse lahingu mälestamiseks mitmeid üritusi ning lahingumälestisest ja selle ümbrusest saavad tõmbenumbrid inimesed, kes tulevad mitte ainult ametlikele üritustele, vaid korraldavad ka erinevaid harivaid üritusi noortele ning sageli tulevad pered siia lihtsalt vaba aega veetma ja paigas imelise vaimuga ümbritsetud. Lahingupaika on paigaldatud ka rada.