Piiskop Heinrich III kägistamine
1381. aastal leidis linnuses oma lõpu 80-aastane Saare–Lääne piiskop Heinrich III.
Haapsalus puhkes isemeelse piiskopi ja toomkapiitli vahel äge tüli, sest rahakitsikuses vaevlevat piiskoppi süüdistati kirikumaade ja kirikuvarade omavolilises müümises ning pantimises väljapoole oma valduste piire. Riid paisus suureks, ähvardades kaasa tuua välismaise vahelesegamise piiskopkonna siseasjadesse. Toomhärra Herman Balne eestvedamisel võttis kapiitel kangekaelse piiskopi vahi alla ja toimetas Kuressaare linnusesse. Mõni aeg pärast ülekolimist leiti Heinrich III laip šahtist ehk nn Lõviaugust, kuhu visati tavaliselt köögijäätmeid ning sinna avanesid ka kolm käimlat. Piiskop oli omakohtu korras kägistatud ning kahtlus langes toomhärra Balnele. Kroonik Albert Krantzi väitel polnud ükski kõrgem vaimulik ei enne ega pärast nii võigast surma surnud.
Saaremaa Muuseum
Seotud objektid
Saaremaa muuseum
Kuressaare kindlus asub linna lõunapiiril mere ääres.
Kindluses asuva Saaremaa Muuseumi alguseks loetakse 17. veebruari 1865, kui asutatid Saaremaa Uurimise Selts (Verain zur Kunde Oesels). Kuressaare kindluse territooriumile kolis muuseum 1897. aastal. Muuseumis on mitmekesine ekspositsioon Saaremaa loodusest ja ajaloost. Muuseumi suurimaks ja parimaks eksponaadiks on kindlasti Kuressaare kindlus ise, mis on suurepärane näidis fortifikatsiooni põhimõtete arengust 14.-19. sajandini. Kuressaare kindlus on üks ehedamal kujul säilinud kindlusrajatisi terves Põhja-Euroopas.
