Saksa armee diviisi staabi maa-alune punker "Sirsniņi" maja juures Pampāļis
Alfred Bruni lugu saksa staabist tema kodumaja õuel, millest üks saksa sõdur Alfredi öökatte all pimesi läbi juhatas, teadmata, et need majad on tema omad ja et Alfred tundis õue iga kivi isegi kinniseotud silmadega.
Oli pime öö, kui sõdur võttis mu käest "Sirsniņi" aia käänakutele, siis läksime sügavale maa-alusesse punkrisse, kus oli valgusküllane ja kuhu oli pika laua taha kogunenud umbes 10 tippohvitseri. Vaene sõdur ei saanud enam teada, kui kuulus see maja ja selle tagaaed on, ja pimeduses teadsin igat kohta, kuhu mind juhatati.
See maa-alune elamu ehitati küüni aidapoolsesse otsa. Kui ma mais tagasi jõudsin ja Sirsniņast külastasin, seisis paljude hävinud majade hulgas üksainus punastest tellistest maja mäel uhke ja kahjustamata. Ainult üks Pumpuri poolne nurk oli täielikult välja tõmmatud ja seisis umbes 12 aastat remondita. […]
Seotud ajajoon
Seotud objektid
Teise maailmasõja aegsed lahingupaigad Pampāļi ja Arthurs Hartmanise erakogu
Pampali vallas asuvas "Dzirnavas" asub muljetavaldav antiigikogumik, mida noor kollektsionäär hakkas juba varakult koguma. Erakogusse kuulub palju ümbruskonnast leitud II maailmasõja aegseid reliikviaid.
Kollektsionääri entusiastlikku jutustust kuulates saab tutvuda Pampāļist ja selle ümbrusest leitud antiikesemetega, alates majapidamistarbedest, kaasavara kirstudest, raadiotest ja töötavatest patafonidest kuni sõjaaegsete reliikviateni ja imelise postmarkide kollektsioonini.
Pampāļi ajalugu algas 1835. aastal, kui Ludwig von Stiglitz alustas mõisa ehitamist. 1837. ja 1839. aastal pühitseti Pampally uus kirik.
Vabadussõda
Läti Vabadussõja ajal oli Pampāļi oluline teekonnakoht Järve ja Salda vahel ning selle ümbruses toimus mitu lahingut Dzelzdivisjoni saksa üksuste ja nõukogude Läti vägede vahel. Just Pampāzdļi juurest suundus von Borke pataljon 6. märtsi varahommikul 1919. aastal ühismissiooni täitmiseks ja sattus hiljem arusaamatusse lahingusse Läti eraldiseisva pataljoniga, mille tagajärjel hukkus kolonel Oskars Kalpaks.
Teine maailmasõda
Vaenutegevus Pampally ümbruses algas 21. novembril 1944, kui Nõukogude 4. löögiarmee alustas Venta jõe kaudu rünnakut Salduse suunas. 24. novembriks stabiliseerus olukord ja rindejoon jäi muutumatuks kuni 21. detsembrini.
21. detsembril 1944 algas nn. 3. lüheme bolshoi, mille käigus 1. Balti rinde 4. šokkarmee 4. laskurkorpuse (12 laskurdiviisi) ja 3. kaardiväe mehhaniseeritud korpuse koosseisus ründas Salduse suunas, et ühineda sealse 2. Balti rinde üksustega. Saksa 132. jalaväediviis kaitses Pampally piirkonnas, kusjuures 436. grenaderirügemendi 1. pataljon kindlustas end mõisa ja kiriku läheduses.
Rünnakut Pampallyle viisid läbi 1. laskurkorpuse 357. ja 145. laskurdiviis, mida toetas 39. kaardiväe tankibrigaad, massiivse suurtükitule all. Lahingu esimese 24 tunni jooksul piirati Pampally garnison, mida juhtis 436. Grenaderirügemendi 14. (tankitõrjekompanii) kompanii ülem kapten Eberard Coll, ümber ja hävitati peaaegu täielikult ägedates lahingutes.
Kuna Pampally asus otse rindejoonel, kannatasid kõik hooned suurtükitule all ja on tänapäeval praktiliselt olematuks jäänud. Siiski on säilinud kunagise kiriku piirjooned, mis nõukogude ajal muudeti töökojaks, ning mürskude jäljed endise ... hoone seinal.
