Košradznieki suhetest Nõukogude armeega

Kosradoride suhted Nõukogude armeega olid väga head. Ainus, mida ei lubatud, oli mere äärde minna. Košragsis oli koht, kus sai suvel, kella 08.00 hommikul kuni 19.00 õhtul merekaldale minna. Hobustega rannas üks rada, luitealal - teine sõidurada, kuhu kaheksakümnendatel taheti ka kaablit panna. Okastraataed piiras ka ranna sinna, kus tal lubati viibida. Viiekümnendate keskel elasid Košrags Žokosis Nõukogude armee karistuspataljoni sõdurid, kes tegid Ventspilsi-Kolka maanteed. Ka teeharu (nagu kõikides liivikülades) soovis ehitada Košragsile, kuid eakate küla elanikud olid sellele vastu, sest kartsid uusi väljapääsusid ja repressioone. Selle tulemusel ehitati küla juurde viiva tee haru alles kaheksakümnendate lõpus. Seni kulges tee ainult läbi Pitragsi ja Mazirbe.